Poliitikutel pole üksmeelt, kui rangelt karistada pedofiile
Eesti poliitikud on eriarvamusel, kas pedofiile karistatakse riigis piisava rangusega. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) peab praegust süsteemi toimivaks, kuid opositsioon nõuab karmimaid karistusi.
Eestis on võimalik alaealise vastu suunatud seksuaalkuriteo eest määrata kuni 15-aastane vanglakaristus. Enamasti saab kurjategija siiski tingimisi vangistuse või vabaneb ennetähtaegselt kriminaalhooldaja järelevalve alla ning talle kehtestatakse lastega töötamise keeld.
Pakosta sõnul on selline karistuspoliitika piisav.
"Riik tagab inimeste kaitse kuritegude eest nii, et karistus peaks mõjuma ja inimene uut kuritegu toime ei paneks. Statistika järgi on pedofiilide karistused üsna tõhusad ja isegi viis korda tulemuslikumad kui muude kuritegude puhul, sest karistatud isikud korduvaid kuritegusid reeglina toime ei pane," selgitas Pakosta.
Samas nentis minister, et praegune praktika ei rahulda inimeste õiglustunnet, kuid lahendus peitub tema hinnangul ennetustöös.
"Ühiskonna kõige tähtsam eesmärk on pedofiilia ärahoidmine. Uuringute kohaselt aitab sellele kaasa laste seksuaalkasvatus maast madalast, et nad teaksid, mida nendega teha ei tohi. Sellest teemast peab põhjalikult rääkima kodudes, lastesõimedes, lasteaedades ja koolides," rääkis Pakosta.
Keskerakonna aseesimees Jaak Madison peab ministri lähenemist mitteadekvaatseks.
"Kui minister räägib, et lapsi peaks õpetama, et neid ei saaks ära vägistada, siis ilmselgelt ei peaks selline inimene justiitsvaldkonna eest vastutama. Lapsed ei ole süüdi, kui seksuaalkiskjad nende kallale lähevad – need kiskjad tuleb ühiskonnast elimineerida. Täiskasvanud pedofiil ei ole ümberõpetatav ja tegemist on seksuaalmaniakiga, keda tuleb ühiskonnast võimalikult kauaks isoleerida," rõhutas Madison.
Ka Isamaa esimees Urmas Reinsalu peab praegust karistuspoliitikat jõuetuks.
"Tuleks kaaluda teatud süütegude puhul kohustuslikke minimaalseid karistusi, et õigusemõistmisel juhindutaks fikseeritud alampiirist. Karistus peab isiku tõkestamiseks tooma kaasa reaalse vabadusekaotuse," ütles Reinsalu.
Pea pooltel juhtudel on alaealise ahistaja tema pereliige või lähisugulane. Valdava osa ülejäänud juhtudest paneb toime lähituttav ning vaid üheksa protsendi puhul on tegemist võõra inimesega.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK








