Justiitsministeerium tahab prokuratuuril riigikohtusse mineku keerukamaks muuta

Justiits- ja digiministeerium saatis kooskõlastusringile prokuratuuri seaduse muudatused, mis muuhulgas muudaks prokuratuuril ringkonnakohtu otsuse riigikohtus vaidlustamise vähem automaatseks ja sunniks prokuratuuri sisuliselt kaaluma kas vaidlustega edasi liikuda.
"Natukene tulevad need muudatused kurikuulsast Elmar Vaheri kohtuasjast," ütles Eesti 200 liige ning justiits- ja digiminister Liisa Pakosta valitsuse pressikonverentsil.
Pakosta sõnul peaks seaduse vastuvõtmise järel prokuratuur riigikohtusse pöördumisel teatud olukordades kohustuslikus korras prokuratuuri sees kõrgematelt ülemustelt saama selleks loa.
"Me tõesti ei ole prokuratuuri Eestis loonud selleks, et saada laiemat õigusselgust. Õigusselguse saamiseks saab pöörduda asjaomase ministeeriumi poole ja küsida vastavalt asjatundjalt ametnikult, et kuidas selle asjaga ikkagi täpsemalt lood on," rääkis Pakosta.
Lisaks tõi minister välja, et seadus pikendaks ka riigi peaprokuröri ametiaega seniselt viielt aastalt seitsmele aastala kuid võimaldaks ametis olla vaid ühe ametiaja.
"Mõte on selles, et riigi peaprokurör menetleb teatavasti ka poliitikuid ja erakondi, samas need poliitikud ja erakonnad on ju need, kes riigi peaprokuröri ametisse nimetavad," rääkis Pakosta.
"Ühe ametiaja põhimõte peaks võimaldada riigi peaprokuröril täiesti puhta südamega kuni lõpuni välja kõiki poliitikuid, kellel ta midagi kahtlustab, ja põhjendatult kahtlustab, seaduse silma ette tuua," märkis Pakosta.
Lisaks kaotaks eelnõu prokuröridel ka kohustusliku pensionile mineku vanuse, mis praegu on 65 aastat.
Samuti looks eelnõu ka prokuröridele katseaja ja looks võimaluse prokuröride töösuhte lõpetamise võimaluse, kui mõne prokuröri puhul peaksid ilmnema parandamatud puudused teadmistes või oskustes.
Toimetaja: Huko Aaspõllu








