Justiitsministeerium plaanib muuta prokuratuuri seadust nii, et riigikohtusse pöördumine ei oleks üksiku prokuröri otsus, vaid eeldaks ka peaprokuröri heakskiitu. Nii loodetakse lühendada kohtuskäimise pikkust kohtualuse jaoks, kuid muudatus ei pruugi tuua soovitud tulemust.

Jaanuaris sai lõpu aastatepikkune kohtuprotsess endiste politseijuhtide üle, kus süüdistatavad jäid õigeks kõigis kolmes kohtuastmes. Taoliste pikkade vaidluste vältimiseks valmis justiitsministeeriumis seadusemuudatus, mis kohustaks prokuröri enne viimasesse kohtuastmesse ehk riigikohtusse pöördumist konsulteerima pea- või juhtivprokuröriga. Niiviisi laieneks vastutus ühelt inimeselt prokuratuurile tervikuna.

"Me anname inimestele kindluse, et see ei sõltu ainult prokuröri kohvilaua vestlusest, et kas ta arutab oma asja kellegi teisega veel, vaid et riigikohtusse pöördumisel peab olema nelja silma põhimõte tagatud. Esiteks - selgelt ei saa olla lihtsalt õigusselguse saavutamine prokuratuuri töö eesmärk. Teiseks - kui on kaks kohtuastet öelnud, et isegi seda õigusvastast tegu pole olnud, et siis oleks pidanud ikkagi vaatama riigi peaprokurör sellele asjale otsa ja mõtlema, kas on mõistlik seda riigikohtusse veel kolmandasse astemesse edasi esitada. Õigusselgus Eestis kindlasti ei peaks tulema menetletava inimese elu ja tervise arvelt. Seda me püüame vähendada," rääkis justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Muudatus on endise riigi peaprokuröri Norman Aasa hinnangul samm õiges suunas. Ka näiteks kohtunikud ei tee otsuseid üksi.

"Kindlasti prokuratuuri juhtkond, ka peaprokurör vastutab vähemalt avalikkuse ees rohkem nende otsuste eest, mida tehakse. Ta ei saa näiteks tulla ja öelda, et oi, see prokurör oli sõltumatu, tema tegi selle otsuse, mina ei saanud sinna sekkuda. Nüüd on väga selge, et kui see otsus tehakse, siis on see prokuratuuri kui terviku otsus," sõnas Aas.

Riigikohtunik Juhan Sarv kahtleb, kas muudatuse tulemusel menetlused lühenevad, kuna selleks ajaks kui asi jõuab riigikohtusse kassatsioonimenetlusena, on suurem osa teest juba käidud.

"Riigikohtu menetlus moodustab kogu kriminaalmenetluses suhteliselt väikese osa. Enamasti on põhiosa aja- ja rahakulust maakohtus, sest seal on istungimenetlus, järgevalt apellatsioonimenetlus. Ja enamasti on kassatsioonimenetlus kõige lühem ja odavam menetlus menetlusosalise vaates," ütles Sarv.

Kokkuhoid ei olegi aga nii otsene, arvab Pakosta.

"Kui prokurör hakkab mingit asja menetlema, ta tegelikult mõtleb lõpuni välja, et kas see on perspektiivikas, kas see jääb kohtus püsima. Kui ta mõtleb lõpuni välja, ta mõtleb riigikohtuni välja. Nüüd mõeldes lõpuni välja ja teades, et enam ei ole okei lihtsalt minna õigusselgust otsima, siis ta võtab seda esimest otsa ka märksa tõsisemalt," sõnas Pakosta.

Õigusteadlase Jaan Ginteri sõnul on säte aga sootuks vales seaduses.

"See on hoopis kriminaalmenetluse seadustiku säte. Lihtsalt need kaks seadust võiksid tegeleda ikkagi sellega, et prokuratuuriseadus tegeleb prokuratuuri sisese korraldusega ja kuidas siis kriminaalmenetluses prokurörid käituvad, see on ikkagi kriminaalmenetluse seadusliku asi," ütles Ginter.

Lisaks kaotaks eelnõu prokuröridel kohustusliku pensionile mineku vanuse, mis praegu on 65 aastat. Riigi peaprokuröri ametiaeg pikeneks viielt aastalt seitsmele, kuid kaoks võimalus teiseks ametiajaks. Muudatus on saadetud kooskõlastamisele kohtutele ja advokatuurile ning see peaks jõustuma tänavu suvel.