Tallinna otsus ei puuduta otseselt eestikeelsele õppele ülemineku reformi, sest linna otsus käib 7.-9. klasside kohta ja sarnase otsuse tegi linn ka eelmisel aastal, kui linnapea oli Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. 1. septembril 2024 alanud eestikeelsele õppele ülemineku reform puudutab õppetegevust 1. ja 4. klassides ning üleminek eestikeelsele õppele toimub klasside ja õppeaastate kaupa. See üleminek peaks lõpule jõudma 2030. aastal.

Linnavalitsuse teisipäevase istungi kavas on volikogu otsuse eelnõu, milles kirjutatakse, et eduka eestikeelsele õppele ülemineku eelduseks on kvalifitseeritud ja väga hea eesti keele oskusega õpetajate olemasolu ning õpilaste keeleline valmidus selleks.

"Tallinna linna munitsipaalüldhariduskoolides, kus toimub õpe osaliselt vene keeles, on suur puudus õpetajatest, kes oskavad eesti keelt C1-tasemel ja on valmis eesti keeles kõrgtasemel õpetama. Samuti on suur puudus tugispetsialistidest, kes oskavad eesti keelt nõutud tasemel ja on valmis osutama tugiteenuseid kõrgtasemel," lisatakse põhjenduseks.

Otsuse eelnõu seletuskirjast selgub, et nendeks koolideks on Ehte humanitaargümnaasium, Tallinna Haabersti gümnaasium, Karjamaa põhikool, Lasnamäe gümnaasium, Lasnamäe põhikool, Tähesaju gümnaasium, Tallinna 53. keskkool, Tallinna humanitaargümnaasium, Tallinna juudi kool, Tallinna Kadaka põhikool, Tallinna kesklinna vene gümnaasium, Tallinna Linnamäe vene lütseum, Tallinna Läänemere gümnaasium, Tallinna Mahtra põhikool, Tallinna Mustamäe humanitaargümnaasium, Tallinna Mustamäe reaalgümnaasium, Tallinna Mustjõe gümnaasium, Tallinna Pae gümnaasium, Tallinna Tõnismäe reaalkool, Tallinna Õismäe vene lütseum.

Nende koolide hoolekogud arutasid oma koosolekutel võimalust jätkata 2026/2027. õppeaastal 7.–9. klassides venekeelset õpet ja esitasid ettepanekud Tallinna linnavolikogule. Venekeelse õppega soovitakse jätkata 7.–9. klassides.

Linnavalitsus leidiski, et venekeelse õppetöö jätkamine põhikooli 7.–9. klassides on põhjendatud, sest vajaliku keeleoskusega õpetajate ja tugispetsialistide puudus ei võimalda koheselt kogu põhikooli ulatuses eestikeelsele õppele üle minna.

"Munitsipaalüldhariduskoolide klassides, kus õpe jätkub vene keeles, tagatakse eesti keele õpe põhikooli riikliku õppekava alusel. Tallinna munitsipaalüldhariduskoolid teevad kõik selleks, et tagada vene kodukeelega lastele võimalikult hea eesti keele oskus ja nende võimalikult kiire üleminek eestikeelsele õppele. Koolid tõhustavad eesti keele õpet põhikoolis, kasutades eestikeelsele õppele ülemineku toetusmeetmeid," lisati seletuskirjas.

Linnavalitsuse teisipäevasel istungil on otsuse eelnõu ettekandja haridusvaldkonna abilinnapea Andrei Kante (Keskerakond).

Agur kritiseeris, Raudsepp kaitses linna otsust

Linnavalitsuse plaanile reageeris kriitikaga Ida-Viru kutsehariduskeskuse direktor Hendrik Agur, kes on varem olnud kriitiline vene koolidest tulnud põhikoolilõpetajate eesti keele oskuse pärast. Ta kirjutas sotsiaalmeedias, et tal on kahju õppijatest, kelle mugavustsooni pikendatakse vene keeles õpetamise jätkamisega, kuid samavõrra kitsendatakse nende nende võimalusi tugeva haridustee jätkuks.

"Ja hopsti, veeretatakse eesti keele selgeks õpetamise koorem eelkõige kutsekoolidele ja gümnaasiumitele tulevikus. Madal, väga madal. Isamaa toetajana, olen nõutu ja pettunud. Kuidas siis nii Isamaa? Linnavalitsuse põhjendused vene keelega jätkamiseks on sadu kordi kuuldud hale ja ähmane häda-udu. Volikogus saaksite veel pidurit tõmmata," märkis Agur.

Tallinna linnapea Peeter Raudsepp (Isamaa) kirjutas sotsiaalmeedias, et linn jätkab koolides täies mahus üleminekut eestikeelsele õppele ning et seda tehakse seaduses ette antud raamides.

"Uuel õppeaastal on muu õppekeelega klasse varasemast enam kui kaks korda vähem. 2024/2025 lubati muukeelset õpet 566 klassile. Algaval õppeaastal lubatakse seda 273 klassile."

Raudsepa sõnul on linnavalitsuse otsus mõnes koolis (kokku 20-s - toim.) jätkuvalt vene keeles õpetada formaalsus, mis tuleneb seaduse nõuetest, sest üleminek jõuab lõpuni alles kolme aasta pärast.

"Minu juhitud linnavalitsus teeb omalt poolt kõik, et see üleminek oleks võimalikult sujuv. Selle saavutamiseks toetame seda tänavu 10,2 miljoni euroga," teatas Raudsepp.

Jašin: see on sisutühi poliitiline debatt

Endise Tallinna haridusvaldkonna abilinnapea Aleksei Jašini (E200) kirjutas sotsiaalmeedias, et tegemist on sisutühja poliitilise debatiga.

"Veel hiljuti töötasin haridusvaldkonna abilinnapeana Eesti 200, SDE, Isamaa ja Reformierakonna linnavalitsuses, kus andsime kollektiivselt samasuguse "ajapikenduse" 20 üleminekukoolile, et nad saaksid üleminekut ellu viia seaduses ette nähtud viisil. Otsustasime seda lausa kahel korral – 2024. aastal 2.–3. ning 5.–9. klasside ja 2025. aastal 3. ning 6.–9. klasside puhul," kirjutas Jašin.

Põhjuseks oli toona Jašini sõnul vajaliku keeleoskusega õpetajate puudus, keda tuli iga-aastaselt värvata 200 kuni 300.

"Minu soovitus Isamaale ja Keskerakonnale oleks pakkuda näiteks 250 000 eurot täiendavat palgafondi õppeaastas igale koolile, mis viib ülemineku lõpuni 2028. aastaks. Neid numbreid saab vajadusel täpsustada olemasolevate andmete põhjal, konsulteerides üleminekukoolide ja Tallinna Haridusametiga," leidis Jašin.

Eestikeelsele õppele üleminek:

- Eestikeelsele õppele ülemineku reformi kohaselt on alates 1. septembrist 2024 koolieelsete lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevus ning õppetegevus 1. ja 4. klassides eestikeelne.

- Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse kohaselt toimub koolides üleminek eestikeelsele õppele klasside ja õppeaastate kaupa.

- Vastavalt seadusel algas 1.09.2024 senistes venekeelsetes koolieelsetes lasteasutustes ja üldhariduskoolides järkjärguline üleminek eestikeelsele õppele, mis peaks eeldatavasti lõpule jõudma 2030. aastal. 

Üleminek eestikeelsele õppele Tallinnas:

- 2024/2025. õppeaastal lubati muukeelset õpet põhikooli 566 klassile, sh 138 väikeklassile;

- 2025/2026. õppeaastal lubati muukeelset õpet põhikooli 426 klassile, sh 117 väikeklassile;

- 2026/2027. õppeaastal taotletakse muukeelse õppe lubamist 273 klassile, sh 85 väikeklassile.