Tallinna Kesklinna vene gümnaasium on üks neid koole, mis sai linnalt loa jätkata venekeelse õppetööga põhikooli viimases astmes.

"Meie pakume järgmisel aastal eestikeelseid lisategevusi, tasemerühmades tunde, täiendavaid eesti keele tunde, mida linn võimaldab iga klassi kohta kaks tundi nädalas 7.–9. klassis. See on prioriteet sellest olenemata, et meil justkui on venekeelne õpe nendes klassides. Keeleoskus peab olema nende aastate jooksul prioriteet, sest me saame aru, et me muidu paneme enda noored väga keerulisse olukorda tulevikuvaates," ütles kooli direktor Ingar Dubolazov.

Kui seadusesse said kirja eestikeelsele õppele ülemineku kriteeriumid, on seal öeldud ka, et kooli hoolekogu ettepanekul ning omavalitsuse otsusega võib jätkata venekeelset õpet. Seda aga ainult nendes põhikooliklassides, kus ei ole kohustust eestikeelsele õppele üle minna. Kuna tuleval aastal on need 7.-9. klassid, siis nende kohta Tallinna koolid luba küsisidki.

Kuna nendes klassides ei ole veel kohustuslikku üleminekut eesti keelele, siis tekib küsimus, miks koolidel on vaja esitada vastav taotlus.

"See oli ka minu küsimus, kui see seadus vastu võeti, aga kahjuks seadusele vastu me ei saa," ütles Tallinna haridusameti eestikeelsele õppele ülemineku koordinaator Aurika Meimre.

"Samas kui hoolekogud seda taotlust ei esita, siis peaksid need klassid automaatselt hakkama õppima eesti keeles, aga seda hetkel ei ole võimalik teha, sest lihtsalt ei ole õpetajaid nii palju," märkis Meimre.

Seda kinnitab ka Ingar Dubolazov, kelle sõnul vajab tema kool järgmisel õppeaastal juurde 20 õpetajat, et kvaliteetset eesti keele õpet pakkuda. Seejuures ei arvesta ta vajadusi, mis on 7.-9. klassidele eesti keele oskuse suurendamiseks.

Kas raskus võib peituda selles, et õpetajad ei saa piisavalt motiveerivat palka? Statistika näitab, et Tallinnas on viimastel aastatel kasvanud õpetaja keskmine kuutasu kiiremini kui riiklik õpetaja miinimumpalk. Kui viis aastat tagasi oli vahe veel 400 euro ringis, siis eelmisel aastal juba üle 700 euro.

Tallinna abilinnapea Andrei Kante ütles, et koole ei saa sundida kiiremini eesti keele õpet omaks võtma.

"Meie koolid juba teevad hästi palju. Meie ülemineku tegevuskava keskendub järgmisel õppeaastal just nimelt kolmandale kooliastmele, kus me motiveerime koole pakkuma rohkem eestikeelset õpet," sõnas Kante.

Kehva keeleoskusega noored jõuavad kutsekoolidesse, kus enam ei saa tasuta vene keeles õppida. Nii tuleb neil õpilased järele aidata.

Tallinna uues Avara majandus- ja teeninduskolledžis on juhi Kristi Tariku sõnul ettevalmistava õppe üks sihtrühmi just need õppijad, kelle eesti keele oskus ei ole eriala omandamiseks piisav.

"See annab neile ühe lisa-aasta selle jaoks, et keskenduda eesti keele õppimisele. Kuid mis seal salata, eks me loodame, et ka meie põhikoolid üha rohkem toetavad eesti keele õppimist ja omandamist, et neid õppijaid lõpetaks üha vähem, kelle eesti keele oskus ei ole piisav, et edasi õppida," ütles Tarik.