Eestikeelsele haridusele üleminekul suundus venekeelsetesse koolidesse tööle inimesi, kes missioonitundest soovisid anda reformi oma panuse. Puudu on aga jäänud teadmistest venekeelsete lastega töötamisel ning nii mõnigi on nüüdseks sellest tööst loobunud, rääkis Tallinna haridusameti eestikeelsele õppele ülemineku koordinaator Aurika Meimre.

"Väga palju on tulnud kooli nii-öelda karjääripöörajaid, kellel puudub pedagoogiline haridus või kui neil isegi on pedagoogiline haridus olemas, siis puudub neil lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika teadmine. Või isegi, kui mingisugune aimdus sellest olemas on, siis selle kasutamine muutunud oludes tundub neile keeruline. Muukeelse lapse õpetamine eesti keeles on päris erinev sellest, kui sa õpetad lapsi nende emakeeles. Sealseid võtteid ja nippe tuleks teada ja siinkohal võiks ja peaks tulema üleminekukoolidele appi ülikoolid," selgitas Meimre.

Lõimitud aine ja keeleõpe (LAK-õpe) on universaalne keeleõppemeetod, mille käigus õpitakse keelt ja ainet koos. Selle üks vorme on keelekümblus, millega Eestis on süsteemselt tegeletud 2000. aastast. Peale vene õppekeelega koolide on seda kasutatud näiteks ka Tallinna inglise kolledžis ja Tallinna saksa gümnaasiumis.

Eestikeelsele õppele üleminekuga on LAK-õppe tähtsus kasvanud, nüüd peaksid seda valdama kõik õpetajad, kes üleminekukoolides töötavad. Samas on keeleõppe meetodeid õpetatud ülikoolides ainult keeleõpetajaks õppijatele, klassiõpetajatele ja mõnel puhul ka lasteaiaõpetajatele. Kuigi eestikeelsele haridusele üleminekut hakati ette valmistama neli aastat tagasi, ei ole siiani keeleõppemeetodeid teiste aineõpetajate õppesse lisatud.

Õppekavade muutmise asemel täienduskoolitus

Riik pani esialgu rõhu täienduskoolitustele. Haridusministeerium rahastab üle Eesti 17 LAK-õppe metoodikakeskust, et toetada neid, kes õpetavad eesti keelest erineva emakeelega lapsi. Ülikoolidega hakkas riik sel teemal suhtlema möödunud sügisel, ütles ministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku osakonna juhataja Helna Karu.

"Haridus- ja teadusministeerium on alustanud ülikoolidega läbirääkimisi, et pakkuda LAK-õpet kõikides õpetajakoolituse õppekavades. Kui ülikoolid hakkavad oma õppekavasid muutma, siis see on väga pikk protsess ja vajab pikemat läbirääkimist. Hetkel on halduslepingute uus periood alanud, lepingute üle veel läbirääkimised käivad, nii et me oleme optimistlikud, et saame ülikoolidega LAK-õppe osas kokkuleppele," rääkis Karu.

Tekib aga küsimus, miks ei läinud haridusministeerium ülikoolide jutule kohe, kui haridusreformi plaaniti.

"Kuna täienduskoolitustena on LAK-õpet alati õpetatud ja ülikoolide õppekavade muutmine on väga-väga pikk protsess, siis alati ei ole otstarbekas seda teha. Ülikoolide seisukohalt on kõik õpetamise metoodikad tähtsad, üliõpilastele tuleb kõikidest anda ülevaade ja pärast saab õpetaja klassiruumis ise valida, milline on kõige sobivam," selgitas Karu.

Meimre hinnangul ei olnud reformiga alustades valmisolekut pakkuda rohkematele õpetajatele LAK-õppe kohta teadmisi.

"Ega ilmaasjata õpetajad ja koolide juhid ei rääkinud kohe alguses, et puuduvad õppevahendid, sest lisaks metoodikale on vajalikud ka vastavad õppematerjalid. Kiiremas korras tuli hakata seda auku täitma. Seetõttu sai ka Tallinnas avatud metoodikakeskus, kes tõenäoliselt veel kümmekond aastat peaks tegelema LAK-õppe metoodikate ja muude niisuguste näpunäidete jagamisega, sest paraku tulevad kooli praegu paljuski inimesed, kes metoodikat ei valda," kõneles Meimre.

Kui õpetaja ei tea, mida teha vähe eesti keelt mõistva õpilasega, kipub üks peamisi probleeme olema tõlkimine. Sellega teeb ta aga lapsele karuteene, rääkis Meimre.

"Laps tunnetab ära, et nii on ju palju lihtsam ja ta ei hakkagi pingutama. Ka need lapsevanemad, kes omaarust aitavad last, tõlgivad töövihikutes näiteks ülesanded vene keelde, jällegi demotiveerivad oma last, et on võimalik kergemini hakkama saada."

Eriti teravalt annab õpetajate teadmiste puudumine tema sõnul tunda õppematerjalide kohandamisel, mille tõttu võtab tundide ettevalmistamine mitu korda rohkem aega kui eesti emakeelega laste õpetamisel.

"Kui õpetaja on mingid nipid võib-olla kolleegidelt kätte saanud, siis tal tuleb ju kohaneda ka klassiga, laste väga erineva tasemega, alates nullist kuni mõneni, kes paneb juba lauseid ritta. Need, kes nüüd töötavad teist aastat, on kogenud seda, et eelmise aasta materjalid ei pruugi enam aidata, sest lapsed on teised ja jälle tuleb otsast peale hakata," kirjeldas Meimre.

Tartu ja Tallinna ülikoolides erinev seis

Tartu ülikooli õpetajakoolituses on keeleõppe metoodikate tutvustamine olnud sõltuv õppekavast. Ettevalmistuse ühtlustamiseks alustatakse sügisest uue alusmooduliga, mille läbivad kõik õpetajaks õppijad. Uuendamise ajend oli muutunud kutsestandard, mitte riigi vajadus, kuid muu hulgas lisanduvad sinna ained, kus õpetatakse tähelepanu pöörama õpilaste keelelisele arengule.

"Me püüame üliõpilastes kujundada algusest peale neid hoiakuid, et iga õpetaja sõltumata ainest on ka keelelise arengu toetaja ja teatud määral keeleõpetaja, eriti nende laste jaoks, kellel kodune keel ei ole eesti keel," selgitas Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi õppejuht Merle Taimalu.

Taimalu sõnul sõltub aga üliõpilaste huvi LAK-õppe vastu sellest, kas tal on endal olnud vahetu kokkupuude muukeelsete laste õpetamisega. Ülikooli päevases õppes on neid tudengeid ilmselt vähem, sessioonõppes rohkem, kuna sinna tuleb ka juba töötavaid õpetajaid.

Tallinna ülikoolis on olukord keerulisem. Eesti keele professori Reili Arguse sõnul on õppekavad autonoomsed ja nende muutmise üle otsustavad iga eriala õppejõud. Küll aga leiab ka tema, et LAK-õppest peaksid tudengid palju rohkem teadma.

"Paljugi sõltub sellest, kuidas nende õppekavade juhid suudavad teadvustada seda, et tegelikult on iga õpetaja tulevikus ka keeleõpetaja, et ta peab nende teemadega tegelema. Me ei ole suutnud seda vist kommunikeerida nii palju, kui vaja, et seda vajadust esile tõsta," rääkis Argus.

Argus tõdes, et vabaainetena on küll võimalik LAK-õppe meetodeid õppida, kuid see eeldab, et tudeng oskab seda ainet tahta. Arguse hinnangul ei pruugi aga tulevane õpetaja piisavalt sellele mõelda, et tal hakkab tulevikus olema klassis muukeelseid lapsi.

"Meil on siiamaani ikkagi olnud selline suhtumine, et iga õpetaja õpetab oma ainet ja mitte muud, aga selge on see, et sellise suhtumisega edasi minna ei saa. Kõik õpetajad peaksid praegusest enam teadvustama, et nendel on oma roll keeleõppes, ka kehalise kasvatuse õpetaja ja kunstiõpetaja on tegelikult keeleõpetaja. Keelele pööratakse minu hinnangul nii õpetajakoolituses kui ka mujal liiga vähe tähelepanu," kõneles Argus.

Nii Tartus kui Tallinnas leitakse, et keeleõppe meetodite õpetamist võiks õppekavades rohkem pakkuda, kuid olulist, mida õpetajad vajavad, on palju ning õppekavad ei ole kummist.

"Erialaained pannakse õppekavasse kõigepealt, siis pannakse õpetamisega seotud ained ja tihtipeale rohkem lihtsalt ei mahu. Kogu aeg tuleb juurde neid teemasid, mille puhul öeldakse, et seda on vaja ja teist on vaja. Meil on vaja erivajadustega õppija jaoks valmistada õpetajaid ette ja meil on vaja anda teadmisi, kuidas tegeleda vaimse tervise probleemidega, digikirjaoskus ja kõik muu. Ja lihtsalt õppekavad on täis," ütles Argus.

Merle Taimalu tõi esile viimase rahvusvahelise õpetamise uuringu TALIS tulemused, mis näitasid, et 2024. aastal tajusid õpetajad end kõige nõrgemini ettevalmistatuna mitmekeelses klassiruumis töötamiseks.

"Tegelikult on mitmeid teemasid, mida võiks rohkem pakkuda, alati ongi see küsimus, et mis on  miinimum, hädavajalik, mille nad saavad tasemeõppe esmakoolitusest ja mis on siis see, mida üliõpilane ise otsustab, et ta tahab valikainena juurde võtta. Siin on kindlasti võimalus ka igal õppekava arendajal neid aineid veel juurde panna," sõnas Taimalu.

Narvas pakutakse rohkem individuaalset tuge

Ida-Virumaal nähakse vaeva sellega, et mujalt Eestist tulnud eestikeelsed õpetajad oma tööst ei loobuks, rääkis Tartu ülikooli Narva kolledži õppedirektor Piret Kärtner. Peale väheste LAK-õppe teadmiste on üks raskusi valdavalt venekeelne keskkond.

"Ka Narva eesti gümnaasiumis on ju õpilased enamasti vene emakeelega segaperedest. Kui me läheme natukene veel sügavamale põhikoolidesse, siis klassides on kõik õpilased ja ka kõik õpetajad venekeelsed. See on väga suur väljakutse. Koolidel on väga keeruline leida õpetajaid ja kui nad leiavad selle eestikeelse õpetaja, siis teda on väga keeruline hoida," rääkis Kärtner.

Just selleks on peamiselt keeleõpetajaid koolitav Narva kolledž uuendanud õppekavasid ja mõelnud rohkem sellele, et kui inimene läheb kooli tööle, siis ta ka jääks sinna. Kärtner näeb ühe olulise võtmekohana individuaalset tuge.

"Meil on näiteks plaanis augustis teha selline koolitus, et need õpetajad, kes tulevad septembris Ida-Virumaale õpetama, neil oleks 1. septembriks valmis tunnikavad kuni 1. oktoobrini. Et ta on saanud kätte tunnetuse, mida tähendab õppematerjalide valmistamine, kuidas ma asju seletan, kuidas klassi haldan, kuidas ma lapsevanematega suhtlen, kõik sellised teemad," rääkis Kärtner.

Narva kolledž avab aprilli lõpus metoodikakeskuse, et toetada aineõpetajaid LAK-õppe teemadel. Piret Kärtneri sõnul on seal fookus pigem personaalsel lähenemisel.

"Enamasti kui õpetaja töötab täiskoormusega ja tal vastav õpetaja ettevalmistus puudub, siis ta ülejäänud õhtutunnid veedab oma järgmise päeva või järgmise nädala tunde ette valmistades. Meie näeme, et võib-olla õpetajad vajavad tegelikult mitte niivõrd sellist masskoolitust, vaid pigem väga praktilist abi," kirjeldas Kärtner.

See võib hõlmata ühiselt tundide ette valmistamist ja ka tekstide lihtsustamist, mis on üks olulisemaid asju. Kärtneri sõnul on õpikud sageli väga raskepärase tekstiga, nii et isegi eesti emakeelga lastel on neist raske aru saada. Siingi tulevad appi LAK-õppe meetodid, lausete lühendamine, sünonüümide, piltide kasutamine jpm. Kärtner lisab juurde ka tõlkimise.

"Kui mõne asja seletamine võiks olla lihtsam õppijate emakeeles, siis seda emakeelt tuleb kasutada. Sest emakeel on täpselt sarnane õpetamise vahend nagu pilt või video või ümbersõnastamine või sünonüümi kasutamine," selgitas õppedirektor, lisades, et Ida-Virumaal peab arvestama ka sellega, et klassis kõnelevad kõik õpilased vene keelt emakeelena, lisaks õpetaja.

Kärtner tõi näite hiljutisest olukorrast, kus õppejõud küsis, kuidas seletada sõna "majesteetlik" muukeelsele lapsele. Vastus "suursugune" ei sobinud, sest ka see on õpilaste jaoks uus sõna. Teise variandina pakkus tudeng, et näitaks lastele kuninganna Elizabeth II pilti ning ütleks, et ta on majesteetlik.

"Laps vaatab ja mõtleb: vanamutt ilusate riietega," oli Kärtneri kokkuvõte, mille ta lõpetas tõdemusega, et mõnel juhul ei pea lõputult otsima, vaid võiks sõna lihtsalt tõlkida.

Haridusministeeriumi ametniku Helna Karu sõnul ei ole praegu keeleõppemeetodite õpetamise vallas olukord sugugi hull. Seda kinnitavad ka eelpool sõna saanud ülikoolide esindajad, et riik on teinud väga palju selleks, et üleminekukoolide õpetajaid toetada. Lisaks on huvi koolituste vastu suur.