Üleminek eestikeelsele õppele on Ida-Virumaale toonud sadu uusi õpetajaid, kes tihti ei teagi, kuidas anda lastele teadmisi keeles, millest nad aru ei saa. Just praktilisi võtteid ja oskusi loodetakse metoodikakeskuse abil omandada.

"Üks asi on see, mida me auditooriumis kuuleme, mida õpetatakse. Teine asi on see, et kui ma lähen oma laste juurde, siis kuidas ma seda praktiliselt kasutada saan. Ja need on need nõuanded, mida tegelikult alustavad õpetajad kõige rohkem vajavad," lausus Kohtla-Järve Tuhkatriinu lasteaia direktor Ilona Kuningas.

Metoodikakeskuse juhi Piret Kärtneri sõnul pole keskuse avamisega mastaapselt hiljaks jäädud, kuid tööpõld on väga lai. Tihti keskendub eestikeelne õpe tekstide pähetuupimisele, millest suurt kasu pole.

"Väiksel lapsel on hea mälu ja ta jätab selle meelde ning siis lõpptulemusena on tal väga suur hulk arusaamatuid lauseid. Näiteks, mullastik määrab pinnase viljakuse, kus tegelikult kõik sõnad selles lauses on lapsele võõrad. Aga õppimine on ikkagi väga paljuski ka emotsioon, õppimine on motivatsioon ja ega motivatsiooni saab ju tekitada ainult huvi kaudu. Kui me õpetame jätkuvalt niiviisi eesti keelt, et kus me ütleme, et pane sulgudes olev tegusõna õigesse ajavormi, siis ma usun, et eestikeelsele õppele üleminek on juba läbi kukkunud. Aga kui me suudame paremaid ja uusi meetodeid kasutada, siis on sellel potentsiaali," sõnas Kärtner.

Haridusministeerium näeb keskuses ka abilist, et üleminekuklassidel ja rühmadel silma peal hoida.

"Me saime aru, et lihtsalt järelevalvet kogu aeg teha ja käia koolides kontrollimas, ei ole õige meetod. Selle metoodikakeskuse üks ülesandeid on tegelikult ka jälgida eestikeelsele õppele üleminekut ja siis nii-öelda sekkuda nendes hetkedes, kus on tunda, et mõnes kohas, mõnes koolis, mõnes tunnis, mõnel õpetajal on vaja abi," ütles haridusminister Kristina Kallas.

Ametlikult alustab Narva kolledži metoodikakeskus tööd augustis, kuid ettevalmistus, info kogumine ja kontaktid õppeasutustega algasid juba pühapäeval.