Eestis arutatakse praegu toiduainete märgistamise süsteemi Nutri-Score kasutuselevõtu üle. Selle süsteemi eesmärk on lihtsustada ja kiirendada toiduainete toiteväärtuse hindamist poes. Samal ajal on Eesti Toiduainetööstuse Liit teinud süsteemile kriitikat. Arsti ja tarbijana püüan selgitada, miks võiks Nutri-Score olla Eesti inimestele kasulik.

Kõigepealt tasub mõista, mis Nutri-Score üldse on ja kuidas see töötab. Nutri-Score on toidupakendi esiküljel kuvatav märgis, mis annab tootele hinnangu viiepalliskaalal rohelisest A-st kuni punase E-ni. See põhineb toidu koostisel aj arvesse võetakse näiteks suhkru-, soola-, rasva-, kiudainete- ning valgusisaldust.

Tegemist ei ole absoluutse hinnanguga, vaid tööriistaga, mis aitab võrrelda sama toidugrupi tooteid. Näiteks ei ole mõistlik võrrelda pähkleid ja jogurtit, kuid pähklileti ees aitab Nutri-Score kiiresti valida vähem soolase toote või jogurtiriiuli juures väiksema suhkrusisaldusega variandi.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp on nimetanud Nutri-Score'i lihtsalt Exceli-tabeliks. Tegelikult on Nutri-Score pigem pakendi tagaküljel oleva toitumisalase info lihtsustatud visuaalne tõlgendus. Selle eesmärk ei ole otsustada inimese eest, mida ta sööma peaks, vaid aidata tarbijal kiiresti mõista seda infot, mis juba täna pakendil olemas on.

Oluline on rõhutada, et Nutri-Score ei ole keelav süsteem. Ka madalama hinnanguga toiduaineid võib tarbida. Näiteks saab külmpressitud oliiviõli tavaliselt B-hinnangu. Tegemist on küll väga tervisliku rasvaga, kuid kuna see on sisuliselt sada protsenti rasv, ei ole A-hinnang lihtsalt võimalik. See ei tähenda, et oliiviõli oleks ebatervislik, pigem tuletab see meelde, et ka tervislikke toiduaineid tuleks tarbida mõistlikus koguses.

Nutri-Score'ist saavad suurimat kasu inimesed, kes soovivad teha teadlikumaid toiduvalikuid. Näiteks olen emana olnud olukorras, kus väikelapse jaoks on oluline valida võimalikult vähese soolasisaldusega juust. Praegu tähendab see poes seda, et pean võtma ükshaaval kätte erinevad juustupakid, otsima pakendi tagaküljelt väikese kirjana toitumistabeli, leidma sealt soolakoguse ning võrdlema seda teiste toodetega. See on aeganõudev ja ebamugav, eriti kui laps poes kaasas on. Nutri-Score aitaks kiiresti välja sõeluda tervislikumad variandid ning alles seejärel saaks nende koostist täpsemalt uurida.

Arstina näen igapäevaselt sedagi, kui keeruline on inimestel vähendada suhkru tarbimist. Nutri-Score võiks olla praktiline abivahend neile, kes ei soovi oma lemmiktoitudest täielikult loobuda, kuid on valmis valima sama tootegrupi sees tervislikuma variandi. See ei asenda toitumisnõustamist ega terviseteadlikkuse suurendamist, kuid aitab teha igapäevaelus väikeseid paremaid valikuid.

Lisaks võib Nutri-Score motiveerida tootjaid oma toodete koostist parandama, et saavutada parem hinnang. Samuti muudab see tarbijale nähtavamaks selle, et toote retsepti muudetakse vähem tervislikuks.

Kokkuvõttes on praegune süsteem tarbija jaoks keeruline. Toitumisalane info on küll pakendil olemas, kuid selle kiire mõistmine ja toodete võrdlemine nõuab aega ja tähelepanu. Nutri-Score on samm selles suunas, et muuta tervislikumate valikute tegemine lihtsamaks.

Paljud Euroopa riigid on Nutri-Score'i juba kasutusele võtnud, sealhulgas Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa, Luksemburg, Holland, Hispaania ja Šveits, ning mitmed teised riigid kaaluvad selle kasutuselevõttu. Seetõttu ei oleks mõistlik hakata Eestis looma täiesti eraldi süsteemi, mis toimiks sellele alternatiivina.

Loodan, et regionaal- ja põllumajandusministeerium teeb otsuse lähtudes eelkõige tarbijate huvidest ning toetab Nutri-Score'i kasutuselevõttu ka Eestis.