Treimann-Legrant ütles ERR-ile, et teda motiveeris lehekülge looma see, et "rahval on seda vaja".

"Kui inimesed on mulle juba aastaid järjest kirjutanud oma kohutavatest kogemustest teatud inimestega, kes võib-olla on karistuse saanud, aga elavad rõõmsalt edasi või, veel hullem, teevad seda nii, et keegi teine ei teagi nende kuriteost, ja leiavad endale kohe uusi ohvreid, siis ühel hetkel tekkis mul tõesti küsimus, miks ei ole sellist registrit. Mul ei ole tegelikult siiani sellele vastust, sest mulle tundub, et kui seda takistab seadus, siis see seadus on vale," rääkis Treimann-Legrant.

Platvormile ettevaatust.ee saavad inimesed lisada andmeid koos kohtulahendiga inimestest, kes on sooritanud seksuaalkuritegusid või olnud vägivaldsed. Treimann-Legrantile on avalikkuses ette heidetud, et leheküljele võivad sattuda valeandmed.

"Jõuangi uuesti selleni, et tegelikult peaks seda haldama riik. Riik, kellel oleks võimalik panna sadu inimesi seda infot ükshaaval läbi kontrollima. Paratamatult võib alati vigu ette tulla, sellepärast on meil e-posti aadress ettevaatust@protonmail.com, kuhu inimesed saavad teada anda, kui kuskil on viga tekkinud. Parandame selle kohe ära," sõnas Treimann-Legrant.

Treimann-Legrant ütles, et veebilehe eesmärk ei ole tekitada nimekaimudele raskusi. "Kui mõni leiab sealt enda nimekaimu ja pole aru saada, kas see on tema või keegi teine – näiteks kui pole fotot –, siis võib täiesti vabalt teada anda ja me muudame need asjad kohe ära. Praegu on meid aga käputäis vabatahtlikuid ja me kõik teeme seda oma tööde, laste ja perede kõrvalt," sõnas Treimann Legrant. 

Treimann-Legranti sõnul pole tegemist ajutise projektiga. "See on väga imelik oletus, et loon niisuguse lehe ja siis ütlen, et panen selle 3. mail kinni. Ei. Nii kaua, kuni on pedofiile, kes saavad rahulikult ringi kõndida, siis nii kaua on see leht ka. Keegi seda lehte otseselt kinni panna ei saa, sest võimalusi leidub alati," sõnas Treimann-Legrant. 

Ükski institutsioon pole palunud Treimann-Legrantil veebilehte sulgeda.

"Otseselt pole keegi meie poole pöördunud. On pöördunud paar inimest, kes on öelnud, et seal on mingi vale info – näiteks on keegi vale foto juurde pannud, sest vabatahtlikud ka mõnikord ei kontrolli piisavalt täpselt. Praegu on olnud paar üksikut juhtumit ja siis me lihtsalt muudame need ära," lausus ta.

Saidi looja saab tapmisähvardusi

Justiitsminister Liisa Pakosta on öelnud, et ettevaatust.ee-taolise veebilehe järgi puudub vajadus, sest pedofiilide andmed on karistusregistris kõik avalikud ja need karistused seal ka ei aegu. Lisaks on Pakosta sõnul eraviisiliselt peetaval kurjategijate registril suur viga – on oht, et sinna satuvad kogemata või kellegi pahatahtlikkuse tõttu süütud inimesed.

Treimann-Legrant ütles, et on Pakosta sõnavõttudega tutvunud.

"Kuulasin ja vaatasin proua Pakosta sõnavõtte ja mulle tundub, et ta ei ole vist elu sees internetti kasutanud. Tõsiselt, ma arvan, et see inimene on oma internetiteadmistelt neti.ee tasandil, sest ta jutt on väga segane ja arusaamatu," sõnas Treimann-Legrant.

Treimann-Legrant sõnas, et veebilehe loomine on toonud talle kiituse kõrval ka tapmisähvardusi.

"Tegin just eile nalja, et ma pole ühekorraga nii palju tapmisähvardusi ja kiidulaulu saanud. Paraku on inimesi, kellele üldse ei meeldi sellel lehel olla ja ilmselt põhjusega," lausus ta.

Politseisse veebilehe looja tapmisähvarduste tõttu ei pöördu. "Ega nad oma nime alt ei kirjuta. Teevad mingi suvalise Facebooki või Instagrami konto ja saadavad. Ma lihtsalt kustutan need ära. Mul on muud ka teha, kui mingisuguste lollidega taielda. Jään endiselt oma arvamuse juurde: kui inimestele see leht ei meeldi sellepärast, et seal võivad saada kahju inimesed, kes ei ole asjaga seotud, siis olen sellega sada protsenti nõus – tulge ja aidake meil seda paremaks teha. Andke meile nõu ja informatsiooni. Aga kellele ei meeldi see sellepärast, et tema ise või ta hea sõber on seal lehel, siis nende arvamus ei huvita mind üldse," võttis Treimann-Legrant teema kokku.

AKI: veebileht vastutab avaldatud andmete eest

Neljapäeval alustas Andmekaitse Inspektsioon (AKI) omaalgatuslikku järelevalvemenetlust, et kontrollida isikuandmete kaitse nõuete täitmist Treimann-Legranti loodud veebilehel.

"Järgime menetluses oma tavapäraseid protseduure. Hetkel oleme edastanud veebilehe pidajale järelepärimise, milles viitame läbipaistvuse puudumisele, selgitame andmetöötleja kohustusi ja vastutust ning palume selgitada, millisel õiguslikul alusel andmetöötlus toimub," lausus AKI avalike suhete nõunik Maire Iro.

Iro märkis, et praegusel juhul tekivad esimesena kohe küsimused andmetöötluse läbipaistvuse kohta.

"Veebilehelt ei selgu, millisel alusel ja eesmärgil andmeid avaldatakse, kes on andmetöötleja ning kuidas on tagatud inimeste õigused. Need tingimused peavad olema eelnevalt läbi mõeldud ning selgelt ja arusaadavalt kättesaadavaks tehtud," lausus Iro.

Iro märkis ka, et veebilehe pidajal lasub ka vastutus avaldatud andmete õigsuse eest. "Tuleb välistada valeandmete, nimekaimude või kolmandate isikute andmete avaldamine ning arvestada sellega, et kogemata ei avaldataks ohvritega seotud tundlikku infot. See eeldab usaldusväärseid kontrollimehhanisme," sõnas ta.

Menetluse lõpuaega on veel vara ennustada.

Pakosta: kui vaja, teeme karistusregistri päringud odavamaks

Justiitsminister Liisa Pakosta on arvamusloos öelnud, et eraviisilise avaliku andmebaasi korral eksisteerivad igal juhul ja alati eksimisriskid, valeinfo levik, identiteedivead ja kõrvalkahjud.

"Tehtud kuvatõmmised ja jagamised tekitavad süütule inimesele pöördumatut kahju. Ta jääb kannatama kogu elu ja kui see esialgu tundub võõras mure, siis mõelge olukorrale, kui selline ebaõiglus tabaks teie poega või isa või abikaasat," lausus Pakosta.

Pakosta selgitas, et kuna valepostituste tagajärg on sedavõrd karm, siis on üle Euroopa kehtestatud reegel, et karistusandmeid tohib registrisse panna ainult riigi range järelevalve all. "Süüdlased olgu avalikud, aga süütuid tuleb kaitsta, ainult nii on ühiskond õiglane," märkis minister.

Karistusregistrist päringute tegemine on aga eraisikutele tasuline – see maksab neli eurot. "Kindlasti tasub arutada selle üle, kas väiksem lõiv teeks ühiskonda paremaks. Kui nii, siis saab selle vähenduse ette võtta," sõnas minister.