Urmet Kook tõi välja, et Keskerakond purjetab toetusega stabiilselt ülespoole ja on jõudmas juba üsna Isamaa kannule, sest toetuste vahe on vaid üks protsendipunkt. Ta märkis, et Keskerakonna toetus muust rahvusest vastajate seas on tõusnud 74 protsendile.

Aivar Voog märkis, et kaks aastat olnud situatsioon, kus üks erakond juhtis selgelt teiste ees, ent nüüd on olukord sarnane 2023. aasta oktoobriga, kui Isamaa teistest ette rebis. Praegu puudub tema sõnul selge liider ja juhtpositsioonil on kaks erakonda.

Kook osutas, et Keskerakonna 74-protsendiline toetus muust rahvusest valijate seas jaguneb meeste ja naiste vahel erinevalt.

Voog ütles, et muust rahvusest naiste hulgas on toetus ligi 80 protsenti, meeste seas aga alla 70. Ta märkis, et meeste eelistused on mitmekesisemad, seal esineb ka EKRE-t ja Isamaad, kuid naistel on selgelt eelistuseks ainult Keskerakond.

Kook küsis Indrek Kiislerilt, kas selle põhjus võib olla Anastassia Kovalenko-Kõlvarti esiletõus parlamendipoliitikas?

"Ma arvan, et mitte, sest mulle tundub, et näiteks Lauri Laats on avalikkuses esindatud vähemalt sama palju. Mulle tundub, et Eestis ongi erakonnad muutumas nii, et meil on selgelt erakonnad, mida pooldavad naised ja erakonnad, mida pooldavad mehed," sõnas Kiisler.

Ta tõi välja järgmist: "Sotsiaaldemokraatliku Erakonna puhul on naiste toetus 20,5, meeste toetus aga vaid 6,5 protsenti. EKRE puhul on pilt peaaegu vastupidine: meeste toetus on 19,9 ja naiste oma 8,4 protsenti. See peegeldab, et naistele ei meeldi käremeelne ja radikaalne lähenemine."

Kook lisas, et naistele meeldivad rohkem sotsiaalliberaalsemad erakonnad, nagu Reformierakond, sotsid ja Keskerakond. Isamaa ja EKRE on aga meeste seas populaarsemad.

Voog ütles, et kui Keskerakond tahab toetust veelgi kasvatada ja jõuda näiteks 30 protsendi lähedale, peab tõusma toetus ka eestikeelsete valijate seas.

Samas on Koogi sõnul Keskerakonna toetus eestlaste seas 12 protsenti, mis on oluliselt kõrgem kui aasta tagasi.

Seda on Voogi sõnul soosinud koalitsiooni moodustamine Tallinnas. Kook nõustus ja ütles, et Isamaa justkui legitimeeris Keskerakonna ka eestlastest valijate silmis.

Kiisler lisas, et pikka aega peetigi ainsaks alternatiiviks valitsuserakondadele, nende seas, kes ei tahtnud valida EKRE-t, just Isamaad. "Keskerakonna puhul kaheldi, kas see moodustis üldse ellu jääb, kuid see on jäänud ja läheb üha paremini. Ennustan, et see, et Keskerakond ja Isamaa on nüüd võrdsed, töötab pigem Keskerakonna kasuks," rääkis Kiisler.

Kook küsis, et kui Keskerakonna ja Isamaa toetused võrdsustuvad või kui isegi Keskerakond liidriks läheb, siis kuidas muutub nende kahe erakonna vaheline dünaamika.

"Kas Isamaa oleks valmis minema Mihhail Kõlvarti juhitavasse valitsusse?" küsis Kook.

Kiisleri sõnul saaks see olema tohutult keeruline. "Olles ka mõne Isamaa juhtliikmega sel teemal rääkinud, siis nad on öelnud, et Mihhail Kõlvartil ei ole mingi probleem minna Urmas Reinsalu juhitavasse valitsusse, kuid isamaalastel on väga suur probleem minna Kõlvarti juhitavasse valitsusse," ütles Kiisler.

Rääkides Reformierakonnast, ütles Kook, et nad lootsid, et maksumuudatused tõstavad nende toetust, kuid mingit mõju polnud. "Inimesed said küll rohkem raha kätte, kuid see kulus külma talve ja kõrgete energiahindade peale," ütles ta.

Samas toob ka Iraanis toimuv sõda kaasa uue hinnatõusu. Kook küsis, mis on Reformierakonna valikud, et reiting tõusma hakkaks.

"Eks nad peavad säilitama stabiilsust ja ei tohiks esineda sisemisi tülisid ja intriige. Et mingi juhivahetus midagi radikaalselt aitaks, ma praegu küll ei näe," vastas Voog.

Kiisler lisas, et loodetud majanduskasvu taastumist, mille peale Reformierakond panustab, ei tule.

Aivar Voog rääkis ka sellest, kuidas erakondade reitinguid võib mõjutada presidendivalimiste ümber toimuv. Ta leidis, et erakond, kellel õnnestuks leida presidendikandidaat, saaks juurde ka toetust.

"Aga praegu on see asi niivõrd okkaliseks ja mürgiseks muutunud, et erakondadel on sealt väga raske mingeid plusspunkte saada," lausus Voog.