Aprillikuise küsitluse tulemusi analüüsisid ERR-i uudistetoimetuse reitingute erisaates ajakirjanikud Indrek Kiisler ja Anvar Samost ning Emori uuringujuht Aivar Voog.

"Aprillikuise küsitluse järgi Keskerakonna toetajaid on venekeelsetest naistest uskumatu 84 protsenti. Seda on raske isegi ette kujutada, põhimõtteliselt kui võtta tänavalt järjest kümme vene keelt kõnelevat naist, ükskõik kus Eestis, siis üheksa tükki neist tõenäoliselt ütlevad, et nende valik on Keskerakond," rääkis Samost.

Nii tugev toetus ühele erakonnale on Voogi sõnul seostatav Keskerakonna ühe silmapaistva naispoliitikuga, Anastassia Kovaleno-Kõlvartiga, kes on hea haridusega ja valdab hästi eesti keelt. "Tema on üks Keskerakonna põhilistest kõneisikutest," ütles Voog.

Vene meeste valikud on mitmekesisemad, lisas Voog. Neist toetab Keskerakonda aprilli seisuga 60 protsenti.

Kõrge sissetulekuga kõrgharitud naised eelistavad SDE-d

Leibkonnad, kelle sissetulek pereliikme kohta on Eesti mõistes väga kõrge, üle 1500 euro kuus, eelistavad enim Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda, keda toetab selles grupis 24 protsenti vastanutest.

"Samas on kõrgema sissetulekuga valijate seas eelistused tasavägised, sest sotsiaaldemokraatidele järgnevad veel kolm erakonda, kelle toetus jääb 20 protsendi juurde. Sotsiaaldemokraatide edu selles segmendis tuleneb eelkõige kõrgharidusega vanemaealistest valijatest ja naistest, kelle sissetulek kipubki olema keskmisest kõrgem," selgitas Voog.

"Sotsidel on kaks sihtrühma: neil on noored ja kõrgharidusega vanemaealised. Ja pigem naised. Sealt tuleb see kõrgem sissetulek, sest kõrgema haridusega inimesed teenivad Eestis natuke rohkem," sõnas Voog.

EKRE väljaütlemised on neist mehed eemaldanud

Kiisleri sõnul hoiduvad naised üldjoontes radikaalsematest poliitilistest valikutest, mistõttu on näiteks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus nende seas püsivalt madal.

Ühtlasi moodustavad naised suurima toetajagrupi ka eestikeelsete Keskerakonna valijate hulgas. Meeste eelistused on seevastu märksa mitmekesisemad. Näiteks venekeelsete meeste seas jaotuvad hääled erinevate erakondade, sealhulgas EKRE vahel, samas kui EKRE põhitoetajaskond laiemalt koosneb eelkõige vanemaealistest meestest.

"EKRE langus on seotud meestega. Nende põhiline toetajaskond tuleb ikkagi vanemaealiste meeste hulgast. Seal on toimunud mingisugune muutus: kas EKRE väljendused või siis viimased välispoliitilised sündmused on nende meeste eelistust mõjutanud," lausus Voog. "Tekkinud on lõhe EKRE liidrite väljaütlemiste ja valijaskonna ootuste vahel."

"Kui küsida Eesti elanike käest, mis teis tekitab ebakindlust, siis kui eelnevatel aastatel olid igasugused hindadega seotud teemad, majanduslik olukord, siis praegu, alates selle aasta algusest, on välispoliitilised tegurid muutunud põhiliseks," lisas Voog.

Kiisler sõnas, et siin ikkagi väga palju on seotud ka Ungari valimistega.

"Kas nüüd sealt kõik need protsendid tulid, aga mingi osa kindlasti tuli. Ikkagi ma arvan, et ka EKRE valijale venemeelne Viktor Orban ei tööta. Kui sa EKRE juhina räägid sellest, et mina oleksin hoopis teinud Orbani asemel mässu, siis see, et hoida kinni viimase hetkeni Orbanist ja sealt tekib link Venemaale, ei tööta Eesti valija peal," sõnas Kiisler. "Miks Martin Helme arvab, et tema valija on venemeelne?" küsis Kiisler.

Voogi sõnul võib EKRE toetuse langus olla lühiajaline nähtus, täpsemalt saab öelda maikuiseid reitinguid analüüsides.

"Näis, kas see mõju on lühiajaline või mitte, aga ma ise arvan ka, et see, kui nad sidusid ennast väga tugevalt Orbaniga ja kui Orban kaotas, siis nende reaktsioonid olid väga emotsionaalsed ja hüsteerilised," lausus Voog.