Tsahkna on olnud äärmiselt kriitiline president Alar Karise välispoliitiliste väljaütlemiste või ütlemata jätmiste suhtes. Pea kuu tagasi ütles Tsahkna "Aktuaalsele kaamerale", et Eesti välispoliitikas pole kellelegi lubatud soolosid ja välisminister, peaminister ja riigikogu liikmed pole neid ka teinud.

Samas tekitas möödunud nädalal küsimusi välisministri enda Hiina-suunaline avaldus. "Putini kõik sõbrad on kas juba taevariigis või põrgus, arvatavasti põrgus, või istuvad vanglas. Mõni on jäänud. Põhja-Korea on jäänud, ütleme Hiina," lausus Tsahkna.

Mõned päevad tagasi rääkis Michal Vikerraadios, et kuigi USA on julgeolekumaailmas Eesti liitlane, siis Donald Trumpi niinimetatud MAGA-ideoloogiat Eesti valitsus üle võtta ei kavatse.

Kaljulaidi sõnul soovis peaminister võtta sisepoliitilist punkti, seostades MAGA-ideoloogiaga oma poliitilisi oponente, eelkõige Isamaad.

"Isegi kui see risk, et selle tõttu nüüd midagi otseselt juhtub või jääb tegemata või takerdub, ei ole väga suur, siis ma arvan, et valitsusjuhi tasemel seda riski ei peaks üldse võtma ja eriti ei peaks seda tegema mingitel sisepoliitilistel kaalutlustel. Siiamaani on kehtinud põhimõte, et me välispoliitikast hoiame parteidevahelise valimiseelse võitluse eemal," lausus Kaljulaid.

Michal aga sellises avalikus vastandumises liitlasega mingisugust probleemi ei näe.

"Ma ütlesin, et Eestis MAGA-ideoloogiat ei rakendata ja see pole ju kellelegi üllatus, et Eestis on sõnavabadus tagatud sellisel viisil, euroopalikult. Ja meie huvides on näiteks tugev Euroopa, see on igati kooskõlas positsiooniga, mida me esindame ja Ameerika Ühendriikidega me oleme väga head julgeolekuliitlased. Nii et ma arvan, et see kriitika on võib-olla endale tähelepanu saamiseks, ei muud," ütles Michal.

Peaministri sõnavõtt ei tähenda Eesti 200 juhi Kristina Kallase sõnul Eesti välispoliitika muutust, sest meie välispoliitika peamine joon on ikkagi olnud väärtuspõhisus.

"Väärtuspõhine välispoliitika on Eesti jaoks üks olulisemaid põhimõttelisi küsimusi ja seetõttu öelda, et MAGA-poliitika, mis inimeste õigusi piirab, alavääristab vähemusi, on midagi, mida Eesti kindlasti toetada ei saa, ei saa toetada ka rahvusvaheliselt," lausus Kallas.

Osa riigikogu väliskomisjoni liikmete sõnul eiras välisminister ka nende seisukohta Iraani ründamise teemal. Väliskomisjon soovis, et Tsahkna oleks Euroopa Liidu välisasjade nõukogus avaldanud selgemalt toetust USA sõjategevusele.

"Maailm on muutunud keerulisemaks, kui varem on olnud. Varem oli selge nagu vesternites, et kes tuleb valge kaabuga, kes tuleb musta kaabuga. Oli päris klaar ja otsused olid lihtsamad. Selle võrra ilmselt on erinevaid valikuid, toonivalikuid palju vaja teha," ütles Michal.

Michali kinnitusel on välispoliitiline suhtlus pidev ja kui kuskil on vääratusi, siis need suudetakse koostöös valitsuse, parlamendi ja presidendiga ära lappida.