Praeguse seaduse järgi tuleb seksuaalkuriteo puhul tuvastada, kas ohver suutis osutada vastupanu. Nõusolekuseaduse kehtima hakkamisel tuleb tuvastada, kas kannatanu väljendas nõusolekut või mitte. Kui nõusolekut pole, siis on tegemist kuriteoga. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna karistusõiguse osakonna juhataja Mario Truu sõnul vajab eelnõu tekst veel täpsustamist

"Eelnõu ei määratle seda, mida kujutab endast nõusolek ja see jätab liiga suurel määral kohtute otsustada, millal on nõusolek, millal mitte ja millal on vägistamine. Aga seadusandja peaks ikkagi pakkuma sellised piisavad pidepunktid, et kohtud saaksid seda rakendada ja tagada seda, et uut sätet saaks rakendada ilma põhiseadusega vastuollu minemata," ütles Truu.

Riigikogu õiguskomisjon ja sotsiaalkomisjon kuulasid teisipäeval huvirühmade seisukohti. Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson ütles, et õiguskomisjonil on ka ettepanekud teksti täpsustamiseks.

"Tekst valmis ei ole. Selles see komisjoni võlu ongi, et me arutame, kuidas seda kõige paremini sõnastada. Komisjonis on inimesi erinevate maailmavaadetega. On pooldajaid ja on vastaseid. On inimesi, kes arvavad, et pole vaja midagi teha. On inimesi, kes arvavad, et ikkagi võiks eluga kaasas käia ja Istanbuli konventsiooni mõttega ühte sammu pidada," sõnas Timpson.

President Kaljulaidi Fondi lähisuhtevägivalla ennetuse suuna juht Hannaliisa Uusma ütles, et nõusolekupõhist lähenemist on vaja selleks, et seksuaalvägivalla ohvreid paremini kaitsta. Tõenäoliselt hakatakse sellistest kuritegudest ka senisest rohkem teatama.

"Paljud riigid on läinud nõusolekupõhisele lähenemisele nii Euroopas kui ka mujal ja seal näitab, et abipöördumiste arv kasvab Eestis otsitakse väga vähe abi ja ma loodan, et Eestis hakkab ka abipöördumiste arv kasvama," lausus Uusma.

Eelnõu on läbinud täiskogus esimese lugemise ning Madis Timpsoni sõnul võtab riigikogu selle vastu käesoleva aasta jooksul.