Kõik algas juba 2013. aastal, mil Kundas aadressil Pargi 8 asuv korteriühistu soovis Kredexi toetuse abil maja renoveerida. Raudberg oli aasta varem samas linnas viinud Kredexi toel läbi Lääne-Virumaa esimese tervikliku kortermaja rekonstrueerimise ning soovis nüüd sama korda saata ka Pargi 8 ühistuga. Kuid üsna pea sai selgeks, et asjad ei lähe nii ludinal kui esimese majaga.

"Me jõudsime dokumendid varem valmis, kui võlglastest saime lahti ja me ei saanud laenu tol korral ja meil jäid kõik ootele. Meil olid paar kadunud võlglast, keda ei olnud võimalik kusagilt kätte saada. Pank ei andnud laenu ja meil jäid sahtlisse need dokumendid," kirjeldas Raudberg.

Võlglastest lahti saamiseks ja reservide kogumiseks läks aega ligi kümme aastat. Lõpuks oli 2024. aasta sügiseks Raudberg kõik murekohad lahendanud ja taas valmis renoveerimiseks raha taotlema, nüüd juba Ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutusest (EISA). Tol ajal oli see protsess justkui spordivõistlus. Taotlusvooru avamise kuupäeval kell 10 hakkasid kõikide ühistute esindajad oma andmeid palavikulise kiirusega süsteemi sisestama. Rahvakeeli nimetati seda nobedate näppude vooruks.

"Mina siis loomulikult logisin kell 9.46 sinna sisse, aga ei saanud sisse logida, sest oli teade, et piirati kasutajate arvu. /--/ Ja muretsemiseks ei ole põhjust. See oli nagu kõige kummalisem. Mõtlesin, et okei, kui riik ütleb, et muretsemiseks pole põhjust, siis ma ei muretse, aga ma kogu aeg uuendasin seda lehekülge, et saada sinna sisse, kui vähegi võimalus tekib," meenutas Raudberg.

Raudberg klõpsis saiti, kuni kell lõi 10.26 ning ta hakkas andmeid sisestama.

"Mul oli kõik väga hästi ette valmistatud, ma olin teinud eeltöö ära: praktiliselt mul olid jagatavad lingid, kõik need dokumentide kohad, kus ma jagasin ainult linke ja ma sain ruttu edasi. Mul õnnestus teha see 15 minutiga ära ja praktiliselt, kui ma 10.26  alustasin selle taotluse esitamist, siis 10.43 oli tehtud, aga üleval oli juba teade, et olen hilinenud."

Nii sel korral  jäigi: taotlusvoor sai mõne hetkega täis ja Pargi 8 jäi elanike suureks pettumuseks jälle toetusest ilma. Ent Tartu Ülikoolis juurat õppiv Raudberg sai tänu riigiõiguse loengutele aru, et EISA tegevus on ebaseaduslik. Ta esitas vaide, mis jäeti rahuldamata ning läks seejärel juba riigi vastu kohtusse.

"Seal olid põhiõiguslikud rikkumised, tegelikult, ja ettevõtluse piiramine, võrdse kohtlemise keeld ja nii edasi," märkis Raudberg.

Raudbergi ristikäik ühe räämas Kunda kortermaja nimel oli aga ootamatult edukas, sest eelmise aasta mais teatas EISA, et loobub n-ö nobedate näppude voorust ning kolm kuud hiljem augustis rahuldas ka Pargi 8 vaide.

"Kaks päeva enne seda, kui neil oli tähtaeg esitada kohtule meie kaebusele vastus, nad andsid tegelikult meile teada, et nad rahuldavad kogu meie nõude. Nii et nad ei vastanudki kohtusse, lasid jälle tähtaja lõpuni ja siis järsku leidsid raha, et meile siiski eraldada tulevikus seda toetust," tõdes tarmukas naine.

Maja ootab neil päevil kannatamatult ehitajaid, sest märtsi teises pooles hakatakse juba tellinguid püsti panema ning kortermaja pikk saaga saab loodetavasti kauni lõpu. Ametnikud ei ütle otsesõnu, et just Raudbergi tegevus oli see, mis senise süsteemi hingusele saatis. Ent korteriühistute liit ehk kolleegid premeerisid teda eelmise aasta oktoobris aasta korteriühistu juhi tiitliga.

"Nendel on ka hea meel, et nobedate näppude voor kadus. Aga on ilmnenud juba uued probleemid uute tingimustega. /--/ Keskküttega majadele on need tingimused tõesti head, aga nüüd tulevad need teised majad, kellel ei ole keskkütet. Et nüüd ei ole võrdsed tingimused nende jaoks," rääkis Raudberg.

Ehk Raudbergi hinnangul on küll EISA uued tingimused paremad kui varem, ent osa korteriühistuid on sattunud vihma käest räästa alla, sest neil ei ole keskkütet või on nad aastate jooksul maja veidi kõpitsenud, et toatemperatuuri tõsta. Üks selline on Rakvere külje all Tõrmas asuv endine karusnahafarmi tööliste elamu. Majas elava proua Urve sõnul ehitati see 1970. aastal ning lisaks tellistele eraldab tube väljas paukuvast pakasest vaid seinte vahele puistatud saepuru.

"Muret on palju. Majal on kivisein, kiviseinte sees ei ole mingisugust soojustust telliskivis. Kes siin remonti tegi, siis toas vaatas telliskivi vahelt läbi õue," kirjeldas Urve.

Tol ajal oli see tavaline ning probleeme ei valmistanud, sest majas oli keskküte, mis huugas täisvõimsusel. Aga elektriküte osutus kalliks ning mitu majaelanikku ehitas endale puitküttega ahju või läks pelletite peale, hiljem tulid ka õhksoojuspumbad. Maja on aga endiselt külm ja jahedale hingusele vaatamata küttearved kosmilised.

"Siin viimane jaanuaris oli 30 ruutmeetri pealt 300 euri ja kellel 200," rääkis Urve.

Kuid hoolimata sellest on majal lootust EISA-lt toetust saada üsna väike. Probleemid jaotuvad kaheks. Esiteks on nad ise ehitanud endale küttesüsteemid, mis muudavad maja paberil energiaefektiivsemaks hoolimata sellest, et ka köetud korterites ulub külm tuul

Teisalt on mõned korterid tühjad, sest maja on renoveerimata ja külm. Aga EISA arvutuses võetakse arvesse kogu maja pindala ja ka tühjade korterite nullilähedast energiakulu, mis pöörab arvutuse pea peale.

Raudberg näitas "Impulsile" olukorra ilmestamiseks ka teist kortermaja samuti Rakvere külje all Piira külas. Selle elanikud otsustasid rohkem kui kümme aasta tagasi majas mõned pisemad tööd ise ära teha, et tuba saaks veidigi soojem. Raudbergi sõnul tekitas see agarus olukorra, kus korteriühistu lootus toetust saada on sisuliselt nullilähedane.

"Tehti midagi ära. Nüüd maksab see kõik endale kätte tänu sellele, et nüüd on energiamärgise alusel selle nii-öelda toetuse taotlemine, siis tõesti see maja natukene on ennast karistanud sellega, et tegi ikkagist kümme aastat tagasi midagi ära," kirjeldas Raudberg absurdihõngulist olukorda.

Ka raha jagav EISA nentis, et tingimused võivad seada mõned majad ebasoodsasse seisu.

"Jah, kui on mingisuguseid töid varasemalt ära tehtud, siis ta võib seada  pingerea mõttes selle konkreetse elamu nii-öelda halvemasse olukorda, aga ta ei välista kindlasti selle toetuse saamist. See juba sõltub selles konkreetses voorus selle ühistu energiatarvest," ütles EISA korterelamute teenuste juht Tanel Vain.

Raudbergi sõnul on nad juba Lääne-Virumaa halduritega koos andmed kokku pannud ja teab, et Piira küla majal lootust toetust saada siiski pole. EISA sõnul vaatavad nemad maja kui tervikut.

"Korterelamu on ikkagi üks tervik. Taotluse tingimused näevad ette, et korterelamu peab olema kasutuses ja energiatarve siis on ka elamupõhine, ta ei ole korteripõhine. Antud juhul on toetuse saamine seotud korterelamu energia kasutamisega ehk mida suurem on energiatarve, seda suurema tõenäosusega korterelamu ka toetust saab," lisas Vain.

Kuid probleemi tuum on Taniel Vainu hinnangul mujal. Nimelt on renoveerimistaotluse soove igal aastal mitu korda rohkem kui raha, mida jagatakse. Ning ükskõik, kuidas valik kukub, kellelgi jääb ikkagi rusikas taskusse.