Kui rünnakute alguses jäi mulje, et USA seadis eesmärgiks režiimivahetuse Iraanis, siis nüüd tundub see pigem olevat Iraani maksimaalne nõrgestamine. 

Kaitseuuringute keskuse asedirektor Helga Kalm märkis, et USA president Donald Trump seadis küll sõja alguses eesmärgid, kuid nende täitmine on raskesti mõõdetav.

"Nädala alguses tõi Trump välja nii neli eesmärki: mereväe hävitamine, ballistiliste rakettide varu hävitamine, tuumavõimekuse hävitamine ja Iraani kohapealsete liitlasvõrgustike võimekuse rünnata USA või tema liitlasi hävitamine. Sellega on mingil määral  tööd tehtud, aga on väga keeruline on mõõta, kuidas sa neid eesmärke saavutad," rääkis Kalm.

Lähis-Ida ekspert Peeter Raudsik täheldas, et Iisrael on väga selgelt olnud rünnakufaasis aktiivsem pool.

"Ameeriklased on mõnes mõttes tõmmatud kaasa kogu selle operatsiooniga. Nii et Iisraeli eesmärgid on kõige olulisemad ja me tegelikult saame aru, mida Iisrael soovib – ta soovib Iraani nõrgendada isegi selle hinnaga, kui see riik vajub täielikku kaosesse," sõnas Raudsik.

USA ekspert Andreas Kaju sõnul näib olukorra lahendamine sõltuvat eelkõige Iraani rahvast. "Aga sellist asja nagu üks Iraani rahvas ei ole selles küsimuses kindlasti olemas olnud,"  nentis ta.

Praeguste hinnangute kohaselt on nädalase sõja ajal hävitatud umbes pool Iraani ballistiliste rakettide varust. 

Raudsik ei näe piirkonna rahunemist niipea. 

"Vaatame neid paralleele, mis meil on sellest regioonist mujalt võtta. Ükski see konflikt ei ole lõppenud seal mõne nädala või kuuga. Kui me räägime Iraagist alates 2003, räägime Süüria kodusõjast, mis vältis üle kümne aasta, räägime Liibüast, kus rahutused on kestnud, Jeemen samamoodi kodusõjas aastaid. Üldiselt sedalaadi konfliktid nii suurtes riikides selles regioonis ei ole kunagi lõppenud väga kiiresti," ütles ta.

Enne sõja algust oli sõjalise sekkumise vastu Iraanis 70 protsenti ameeriklastest. Nii kõnnib president Donald Trump õhukesel jääl.

"Sõja esimene nädal näitab, et olukord ei ole hullemaks läinud ja mõni uuring isegi ütleb, et natukene paremaks. See on ka normaalne, sest sõja ajal alguses alati ikkagi rahvas mobiliseerub oma administratsiooni ja oma juhtkonna toetuseks," märkis Kaju.

"Mida päev edasi läheb ja mida kaugemale kandub selle eesmärgi saavutamine – mis tahes see eesmärk ei ole – , seda keerulisemaks kindlasti muutub Ameerika elanikkonna arvamus, mida rohkem on Ameerika endal kaotusi," lisas ta.

Sõjapidamine Iraanis annab paraku aga läbi naftaäri hapnikku Venemaa sõjamasinale Ukrainas. 

"Ameerika Ühendriigid on juba hakanud nõrgestama oma sanktsioone ja võtnud maha näiteks India suunas tehtud konkreetsed sanktsioonid, teinud pausi kolmekümneks päevaks, et leevendada naftahinna tõusu maailmas. Me teame, et tegelikult see raha läheb Vene majandusse ja aitab Putinil sõdida Ukraina vastu," ütles välisminister Margus Tsahkna.