Tsahkna: uus sanktsioonide pakett Venemaale tuleb tugev
Eesti välisminister Margus Tsahkna kinnitas "Välisilmas", et 19. sanktsioonide pakett Venemaale tuleb tugevam kui eelmine ning arutatakse ka tollimaksu kehtestamist. Ühtlasi rõhutas Tsahkna, et NATO reageeris Poola õhuruumi tunginud droonidele täiesti adekvaatselt ning seda nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt.
Kas see juhtum Poolas oli kogemata või oli tegemist hübriidrünnakuga?
Kindlasti ei ole mitte midagi kogemata., Kogemata Venemaa neid droone õhku ei saatnud ja tegu ei olnud ühe juhusliku drooniga, kes eksis kuidagi NATO territooriumile, vaid tegu oli 19 drooniga ehk midagi kogemata siin ei juhtu. Venemaa on agressiivne riik, ründab Ukrainat ja testis nüüd väga selgelt ka NATO-t.
Kas tegemist oli rünnakuga Poola vastu?
Absoluutselt oli tegemist rünnakuga. Poola välisminister väga selgelt ütles, et lahingud kestsid seitse tundi. Seda, kas tahtmine oli Venemaal rünnata Poolat ja tabada mingit sihtmärki, veel uuritakse, aga fakt on see, et Venemaa agressiivse riigina saatis 19 drooni NATO territooriumile ja NATO reageeris täiesti adekvaatselt.
Eastern Sentry ehk Ida Vahimees, mis nüüd käivitati, on adekvaatne reaktsioon NATO poolt?
See on täiesti adekvaatne reaktsioon. Esimest korda ka NATO ajaloos viidi läbi NATO ühisoperatsioon, et kaitsta meie territooriume õhus ja lasti alla droone, Varem on Türgi lasknud alla ühe Venemaa hävitaja, aga see oli eelkõige Türgi enda reaktsioon, mitte NATO operatsioon ja see, et NATO kahe päeva jooksul suutis selle idatiiva missiooni välja kuulutada ja ka reaalselt praegu viib seda ellu, näitab, et NATO on täiesti adekvaatne reageerima organisatsioonina.
Poliitikud räägivad oma kõnedes, et iga sentimeetrit NATO territooriumist kaitstakse, aga siis Venemaa droonid ikkagi satuvad siia territooriumile.
Sattusid NATO territooriumile, satuvad ka tulevikus, aga tähtis on see, et me suudame reageerida sõjaliselt ja poliitiliselt. Kaheksas kord kogu NATO ajaloos kutsuti ellu ka artikkel 4, mis tähendab siis liitlaste omavahelisi konsultatsioone ja ka ÜRO julgeolekunõukogu tegelikult arutas seda. Ka poliitilisel tasemel olid reaktsioonid kiired, väga selged ja NATO on ka käitunud vastavalt.
USA president Donald Trump kirjutas sotsiaalmeedias: "Mis sellega on, et Venemaa droonid rikuvad Poola õhuruumi?", mis väljaande Reutersi hinnangul tähendas, et riigipea ja USA valitsus põhimõtteliselt kehitasid õlgu. Miks Ameerika nii pehmelt sellele juhtumile vastas?
Kui me vaatame, et artikkel 4 alusel konsultatsioonid toimusid ja NATO vägede ülemjuhataja (SACEUR) ametit peab ka ameeriklasest kindral, siis USA NATO liikmesriigina sõjalisel ja poliitilisel tasemel ei ole sellest asjast kõrvale jäänud. See, kui Trump kommenteerib seda olukorda ühe või teise sõnaga, siis ilmselgelt talle see olukord ei meeldi, sest tema on senimaani ikkagi lootnud, et Putin alustab mingisuguseid rahuläbirääkimisi või vähemalt relvarahu teemal võtab sõna. Oleme aga ausad, et kogu maailma üldsus - eriti peale Poola rünnakut, aga ka mõned päevad varem, kui keset päeva tapeti 20 vanainimest, kes ootasid pensionide järjekorras - saab aru, et Putin mingisugust rahu ei soovi. Seetõttu ei ole Euroopas ka peaaegu ühtegi riigijuhti, keda peaks veenma, et Venemaad tuleb edasi survestada ja ka Ameerikal on üha keerulisem olukord.
Miks ei ole USA kehtestanud täiendavaid sanktsioone? Euroopa Liidus arutatakse 19. sanktsioonide paketti, et lõpetada Venemaa nafta ning gaasi tarbimine Euroopas.
Me arutame 19. sanktsioonide paketti, mis tuleb seekord päris tugev. Töö selle kallal käib. Viimase ehk 18. paketi võtsime me vastu alles mõned kuud tagasi ja Eesti eestvedamisel pandi sinna sisse ka nafta hinnale mehhanism kolmandate riikide suhtes. Tollide kehtestamist praegu EL arutab. Väga raske, nagu tavaliselt, on leida 27 liikmesriigi vahel konsensus, aga ma leian, et Euroopa on teinud päris tugevaid samme ka. Näiteks Alaska kohtumine Trumpi ja Putini vahel pigem ühendas Euroopat ja mitte ainult EL-i, vaid ka Suurbritanniat, Norrat, Islandit jne.
Kas see ühendas ka Ameerikat ja Euroopat näiteks? Ursula von der Leyen oma kõnes ütles, et Alaska kohtumise vaatepilt oli päris ebamugav.
Alaska tippkohtumise pilt oli üsna ebamugav, sest Putin toodi välja isolatsioonist ja mitte ainult Ameerika Ühendriikide silmis, et saadakse kokku maailma võimsaima presidendiga, vaid ka üle-eelmisel nädalal, kui Hiina, India, Põhja-Korea ning mitmed teised kogunesid. Putin käib pooles maailmas ringi nagu õige mees ja kindlasti seda ei ole mugav vaadata.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Välisilm", intevjueeris Joosep Värk








