Tänavu juuli algul tuli tänu õiguskantsleri kantselei tehtud kontrollile ilmsiks, et täitmisregistri kaudu pääsevad mõned riigiasutused ligi pangakonto väljavõtetele, ehkki seadused ei anna selleks konkreetset õiguslikku alust.

Postimees kirjutas reedel, et mõnedel ettevõtjatel tekkis huvi teada saada, kas ka nende pangakontodel on ringi luusitud.

Ettevõtjaid esindava advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat Tõnis Loorits ütles ERR-ile, et taotlused justiits- ja digiministeeriumilt kui täitmisregistri vastutavalt töötlejalt teabe saamiseks esitati kõige varasemalt 4. juulil.

"Inimesed soovisid saada teavet tagasiulatuvalt, kas nende arvelduskontodega seonduvalt on tehtud päringuid või mitte. Muu hulgas olin ka mina üks nendest isikutest, nagu iga teine Eesti Vabariigi kodanik võiks olla. Nende andmete kogumine, registreerimine, kontrollimine ja väljastamine oli ministeeriumi kui vastutava töötleja kohustus," selgitas Loorits.

Ministeerium keeldus aga andmeid väljastamast ja soovitas infot küsida hoopis neilt asutustelt, kel oli võimalus täitmisregistri kaudu pangakontode väljavõtteid saada ehk muu hulgas kaitsepolitseiametilt, välisluureametilt, maksu- ja tolliametilt ning rahapesu andmebüroolt.

Loorits ütles, et ministeeriumile andis keeldumiseks justkui aluse ministri poolt 8. juulil kinnitatud ja 13. juulil jõustunud täitmisregistri põhimäärus, kuid selline keeldumine ei ole õiguslikult pädev.

"Ministeeriumi kohustused tulenevad Euroopa Liidu otsekohalduvast õigusaktist. Neid kohustusi ei ole võimalik tagasiulatuvalt vastuvõetud, jõustunud ja rakendatava ministri määrusega välistada või delegeerida kellelegi teisele. See viib meid õigusliku absurdini, kus ministri määruse tasandil on võimalik teoreetiliselt tagasiulatuvalt välistada mis tahes riigi kohustusi ja vastutust enda kodanike ees," põhjendas vandeadvokaat.

Selline mehhanism võimaldab tema sõnul kõikide inim- ja põhiõiguste suhtes toimepandud rikkumiste tagasiulatuvat legitimeerimist ning rikkuja vastutuse välistamist.

"Õigus paraku nii ei toimi. Selliste olukordade eest kaitseb meid nii Euroopa Liidu põhiõiguste harta kui ka Eesti Vabariigi põhiseadus," lisas Loorits.

Justiitsministeerium ei pea info andmist võimalikuks

Justiitsministeerium näeb asja teisiti. Ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Aivar Pau rääkis ERR-ile, et nemad peavad lähtuma isikuandmete kaitse üldmäärusest ning Eesti seadustest, mille kohaselt on üksnes isikuandmete vastutaval töötlejal ehk antud juhul pangapäringuid teinud asutusel õigus ja kohustus nende päringute kohta infot välja anda.

Pau selgitas, et seadused eristavad kaht rolli: justiitsministeerium on andmekogu vastutav töötleja, kes vastutab andmekogu haldamise seaduslikkuse ja tehnilise arendamise eest, samas kui isikuandmete vastutavaks töötlejaks on üle täitmisregistri pangapäringuid teinud asutused, nagu rahapesu andmebüroo, politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, välisluureamet ja kohtutäiturid.

"Kujuteldamatu oleks olukord, kus näiteks kriminaalmenetluste või välisluureameti menetluste raames tehtavatele päringutele saaksid menetluste ajal ligipääsu ministeeriumi reaametnikud, et advokaatide või kelle iganes päringutele vastata," sõnas Pau.

"Kui inimene soovib teada, kas uurimisasutus on tema kohta täitmisregistri vahendusel päringuid teinud, siis saab sellele vastata ainult konkreetne uurimisasutus ise," lisas ta. "Ministeeriumil ei ole ega tohi olla üksikasjalikku teavet nende päringute tagamaade kohta ega õigust sellise teabe avaldamiseks."

Seega kui inimene pöördub uurimisasutuse päringut puudutava küsimusega ministeeriumi poole, siis ministeerium edastab selle päringu vastamiseks uurimisasutusele.

See, mida kohtusse pöördunud advokaat nõuab, tooks Pau sõnul kaasa jälgimisühiskonna, kus ministeeriumiametnikel ja poliitikutel tekiks otsene ligipääs uurimisasutuste menetlustele ja nendega seoses tehtud päringutele ja isikute pangasaladustele, sest muul viisil ei saaks ministeerium ettevõtjate päringutele vastata, kui neid päringuid nähes.

"Kohtusse pöördujad paistavad tahtvat, et isikuandmetele ligipääsu omamist eeldavatele päringutele ei vastaks mitte uurimisasutused ise, näiteks RAB, vaid andmekogu haldaja ehk justiits- ja digiministeerium. Meie sellega ei nõustu. See oleks õigusriigi seisukohalt äärmiselt ohtlik – superministeeriumi ametnikud peaksid saama ligipääsu süüteomenetluste raames tehtud päringutele, suvaliste isikute ja ettevõtete pangasaladusele," rääkis Pau.

Sel viisil tekiks ministeeriumi hinnangul täiesti hoomamatu uus kanal pangasaladuse ja süüteomenetluste ja julgeolekuandmete liigutamiseks ning on arusaamatu, kellele selline kanal kasulik oleks.

"Seda reguleerivad juba tõesti iga uurimisaustuse, sealhulgas RAB-i tegevust reguleerivad eriseadused, mis juhtudel, millal ja kui palju nad tohivad menetluste kohta andmeid välja ehk et kuidas neile andmejälgija teenus kehtib, päris kindlasti ei tohi andmeid välja anda näiteks menetluste ajal," lisas Pau.

Kohtusse pöördunud ettevõtjate nimed jäävad saladuseks

Tõnis Loorits ütles, et kohtusse pöörduti pärast seda, kui 18. juulil saabus justiitsministeeriumist vastus, millest oli ilmne, et ministeerium seda kohustusi täita ei kavatse.

"Täna on kohus jõudnud menetlusse võtta üksnes üksikud kaebused ja menetlused on eelmenetluse väga varajases staadiumis. Ministeerium on kohustatud vastama kaebus(tele) hiljemalt 27. oktoobril," lisas vandeadvokaat.

Kohus selgitas 27. augustil kaebuse menetlusse võtmise määruses, et ministeerium oleks täitmisregistri vastutava töötlejana pidanud need andmed ise kokku koguma, andmete õigsust kontrollima ja kaebajale vastama, sealhulgas õigusliku aluse olemasolu korral andmete väljastamisest selgelt keelduma.

"Juhul kui mõni ametiasutus, kellele antud juhul vastustaja kaebajate taotluse vastamiseks edastas, keeldus andmeid esitamast, siis tuli vastustajal ka kontrollida keeldumise õiguspärasust ning seejärel koostada kaebajatele lõplik vastus," sedastas kohtumäärus.

Loorits märkis, et ehkki see ei kätke endas kohtu lõplikku hinnangut ega otsustust, siis klientide esindajana saab ta sellega õiguslikult andmesubjektide õiguste ja ministeeriumi kohustuste esmase määratlemise osas pigem nõustuda.

Seda, kes on need ettevõtjad, keda Loorits kohtus esindab, ei soovinud ta avaldada, märkides üksnes, et tegu on Eesti kodanikega.

Rahapesu andmebüroo juht Matis Mäeker ütles Postimehele, et väide, nagu oleks RAB jälitanud inimesi ilma õigusliku aluseta, on eksitav.

"Arutelul peaksime keskenduma sellele, kas seadus peaks kanali piirid, mille kaudu infovahetus osaliselt toimub, veelgi selgemalt määratlema. Kuigi RAB otsustas hetkel täitmisregistri kaudu kontoinfot enam mitte küsida, jääme endiselt seisukohale, et selline kasutus oli õiguspärane," sõnas Mäeker.

Ta märkis, et RAB tegutseb seaduse ja avaliku huvi piires ning nende eesmärk ei ole kellegi privaatsust rikkuda, vaid ühiskonda kuritegevuse eest kaitsta.

Rahandusministeerium tutvustas neljapäeval seadusmuudatusi, mis peaksid piirama ja täpsustama maksuameti ning rahapesu admebüroo õigusi täitmisregistri kaudu inimeste ja ettevõtete pangasaladustele ligi pääseda. Kuni seaduse vastuvõtmiseni on nende asutuste ligipääs täitmisregistrile piiratud.