Rahandusministeeriumis on valminud eelnõu, mis tõukub õiguskantsler Ülle Madise mullusuvisest kriitikast, mille kohaselt on maksukorralduse seaduses segaselt kirjas, kuidas maksu- ja tolliamet (MTA) väljaspool kriminaalmenetlust täitmisregistrile juurde pääseb.

Õiguskantsler tõi toona välja, et riigiasutused, ennekõike rahapesu andmebüroo (RAB) pääsesid ligi pangakonto väljavõttele, mis näitab nii tehtud ülekandeid, kaardimakseid, kontole tulnud ja sealt välja tulnud summasid ja ka nende aega, ehkki seadus selleks konkreetset luba ei anna.

Pärast seda piiras justiits- ja digiminister MTA ning rahapesu andmebüroo (RAB) õigust registrit kasutada, nii et RAB ei pääse sellele üldse ligi ning maksuametile jäi õigus edastada täitmisregistri kaudu üksnes sundtäitmisega seotud korraldusi.

Samas on täitmisregistri infovahetuskanal maksuametile oluline töövahend ning märtsis valminud eelnõu seletuskirja kohaselt ei saa amet piirangute tõttu maksukohustuste täitmise üle tõhusalt valvata. Ka RAB vajab täitmisregistrit seadusega pandud ülesannete täitmiseks, sest muidu väheneb nende võime rahapesu tõkestada.

Seepärast panebki rahandusministeeriumist kooskõlastusele saadetud maksukorralduse seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmise eelnõu selgemalt paika, et rahapesu andmebüroo õigus saada oma ülesannete täitmiseks täitmisregistri kaudu konto andmeid hõlmab ka pangasaladust. Selle saladusena käsitletakse kõiki andmeid ja hinnanguid, mis on pangale teatavaks saanud tema või teise krediidiasutuse kliendi kohta.

"Muudatuse eesmärk on sätestada selgemalt piirangute eel toiminud tegutsemisviis, mitte laiendada RAB-i volitusi teabe hankimisel," sedastab eelnõu.

Ühtlasi täpsustatakse õiguskantsleri soovitustest lähtudes asjaolu, et pangasaladus sisaldab ka pangakonto väljavõtet. Lisaks sellele on RAB-il õigus saada täitmisregistri kaudu saldoandmeid ja infot konto avamise ja sulgemise kuupäeva ning IBAN-i kohta. Ühtlasi piiritletakse ülesanded, mille täitmiseks on RAB-il õigus pangasaladust sisaldavaid andmeid saada.

Nendeks on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, välissuhtlemise ja teabevahetuse korraldamine, rahvusvahelise sanktsiooni seadusest tulenevate ülesannete täitmine ning rahapesu tõkestamise seaduses sätestatud väärtegude menetlemine.

Kontoväljavõte on eelnõu seletuskirja kohaselt rahapesu kahtlust uurides keskne analüüsiobjekt, et tuvastada tegevusi, mille põhjal saab RAB hinnata, kas tegu on rahapesuga.

"Selliste andmete analüüs võimaldab tuvastada varade päritolu varjamise või muundamise viise ning hinnata, kas vara on saadud kuritegelikul teel," selgitab seletuskiri.

Seadust täiendatakse selliselt, et RAB-i järelepärimistest ja muust infovahetusest, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega, ei tohi asutused, kellelt on infot küsitud, oma klienti teavitada.

"Kui kohustatud isik teavitaks klienti sellest, et RAB on tema kohta teavet küsinud, võib see võimaldada isikul varjata või ümber paigutada vara, hävitada tõendeid või kohandada oma tegevust viisil, mis raskendab rahapesu tuvastamist," põhjendatakse eelnõu seletuskirjas.

Otsuse selle kohta, kas inimesele võib tema kohta tehtud päringute kohta infot anda, teeb RAB ning ei ole välistatud, et avalikustamine ei ole võimalik ka pärast viie aasta möödumist. Kui aga inimene saab näiteks kriminaalmenetluse raames teada, et RAB on tema andmeid töödelnud, saab RAB hinnata, kas inimesele on võimalik selle kohta teavet anda.

"Rahapesu andmebüroo spetsiifilist rolli silmas pidades ei ole ka teistes EL-iriikides teadaolevalt praktikat, kus rahapesu andmebürood teavitaks automaatselt teatava regulaarsusega andmesubjekte nende andmete töötlemisest," sedastab eelnõu seletuskiri.

Ka paneb eelnõu maksuametile kohustuse, et kui ta täitmisregistri kaudu infot küsib, peab korraldusega kaasnema ka selgitus, millistel asjaoludel seda tarvis on. Selgitus peab välja tooma, miks ei suutnud maksuamet maksukohuslaselt endalt nõutavat teavet kätte saada ehk teisisõnu võib MTA täitmisregistri kaudu infot küsida vaid juhul, kui sama teabe saamine inimese enda käest on ebaõnnestunud.

Eelnõu toob ka välja, et kui MTA ja RAB peaksid koguma andmeid ilma täitmisregistrit kasutamata, siis oleks see tegevus aeglane, kohmakas ja kulukas. Senine maksekorralduse seadus oli loodud Eesti pangaliidu initsiatiivil ja selle eesmärk oligi võimaldada täitmisregistri kaudu esitatavate teabekorralduste automatiseerimist.

Lisaks märgitakse eelnõu seletuskirjas, et RAB-i õigus saada oma ülesannete täitmiseks pangasaladust, sealhulgas konto väljavõtte teavet, ei ole Eesti eripära, sest valdavas osas riikidest on rahapesu andmebüroodel niiguse info saamiseks seaduslik alus, et terrorismi rahastamist ja rahapesu tõkestada.

Eelnõu kohaselt peaks muudatuste tõttu vähenema pankade halduskoormus ning ka maksuameti ja RAB-i töökoormus.

Pakosta tahaks RAB-i tagasi politsei koosseisu viia

Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles kolmapäeval saates "Otse uudistemajast", et tema arusaam rahapesu tõkestamise eelnõust erineb rahandusminister Jürgen Ligi omast ning ta on selle kohta ka üsna kriitilise seisukoha allkirjastanud.

Ka märkis Pakosta, et tema hinnangul tuleks rahapesu andmebüroo taas viia politsei- ja piirivalveameti koosseisu ning nii kehtestada nende üle tsiviilkontroll.

Neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil ütles Pakosta, et riik peab olema korraldatud nii, et kui inimest jälgitakse ja uuritakse, on selle üle tsiviilkontroll, mis tähendab parlamentaarset kontrolli. Seda peab tema sõnul korraldama rahandusministeerium.

Küsimusele, kas Pakosta ettepanek RAB PPA koossseisu tagasi viia tähendab, et rahandusministeeriumi all ei saa RAB hakkama, vastas minister, et demokraatlikus õigusriigis peab uurimine ja jälgimine olema korraldatud.

"Praegu tuleks see asi seal korda teha," sõnas Pakosta.

Jürgen Ligi ütles samas, et RAB ei ole jõustruktuur ega uurimisasutus ning seda pole kavas ka selleks muuta.

"Ta on rahapesuriskide andmete koguja ja analüüsija. See pole mundriline tegevus, pole sarnane politseiga," märkis Ligi ning lisas, et RAB-i politsei alt ära viimine oli üks harvadest juhtumitest, kus Martin Helme ministriksoleku ajal tehti õige otsus.

Ligi sõnul on RAB-i tegutsemine rahandusministeeriumi all väga professionaalne, neil on rohkem tööriistu, kuid neid võiks veelgi enam olla ja sellega tegeldakse, et tegu poleks õigusrikkumisega.