Eelmisel aastal võeti kasutusele täitmisregister, mis andis õigustatud asutustele vaikimisi ligipääsu inimeste ja ettevõtete pangakontode vaatamiseks.

Õiguskantsler Ülle Madise tuvastas tänavu juulis, et täitmisregistri kaudu on ametiasutused kohase õigusliku aluseta pääsenud ligi konto omanike pangasaladusele ja päringuid on pankadesse tehtud kümneid tuhandeid kordi. Nüüd on rahandusministeerium saanud valmis seaduseelnõu, mis täpsustab maksu- ja tolliameti ning rahapesu andmebüroo päringute õigusi.

"Rahapesu andmebüroos täpsustame seda, et milliste ülesannete täitmiseks on tal võimalik pangast andmeid küsida. Ülesandeid on neil laiemalt, näiteks ka juhendite koostamist, avalikkuse informeerimist, milleks keegi pangasaladust ei vaja," sõnas rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi.

Seadus sätestab mõlemale ametile päringuteks täpse andmekoosseisu.

"Meil on endiselt õigus krediidiasutuselt infot küsida. Nüüd see uus seadus sätestab kuus väga konkreetset päringut, mida me võime teha täitmisregistri kaudu. On konto olemasolu, siis on kontosaldo, siis on väljavõte, volitatud isikud, tegelik kasusaaja ja hoiulaeka olemasolu," ütles MTA peadirektori asetäitja Raili Roosimaa.

Justiitsminister Liisa Pakosta ütles, et kuni seaduse vastuvõtmiseni on nendel kahel asutusel täitmisregistrile ligipääs piiratud.

"Politsei-ja piirivalveametil, kaitsepolitseiametil ja välisluurel oli tegelikult see andmete küsimise pool juba enne seadustes korras ja nemad ju ilusti täitmisregistris said ka jätkata," lausus Pakosta.

Sügisel riigikokku jõudev seadus reguleerib täitmisregistri kasutamist, eraldi vajab analüüsi ja täpsustamist ka pangasaladuse mõiste.

"Pangasaladuse paragrahv seaduses annab päris paljudele asutusele õiguse pangasaladust küsida ja siis sellest lähtuvalt vaatame üle, et kas seal kuskil saab piiranguid teha," ütles Liivamägi.