See, et Ukraina on suutnud Venemaal peale suruda droonide sõja, on üks Ukraina suhtelise edu põhjuseid ning Ukraina on suutnud selles valdkonnas praegu oma edu hoida, lausus Saks.

"Venemaa on olnud siin tagaajaja rollis ja jääb selleks tõenäoliselt veel mõneks ajaks, kuigi Venemaa teeb tohutuid pingutusi, et saavutada ka selles domeenis ülekaal. Venemaa sooviks pidevalt rünnata Ukrainat kaugrelvadega, mitte nende väikeste droonidega, ja purustada Ukraina logistika, energeetika, mis iganes takistaks Ukrainal seda sõda pidada," ütles Saks

"See ongi see, mis on praegu Ukraina võit. Venemaa kindlasti tahaks suurte soomusüksustega tungida peale, haarata territooriume. Seda pole suudetud. Ukraina pealesurutud droonisõda on takistanud Venemaal plaane ellu viia. See on praegu ainuke viis, kuidas Ukraina on suutnud seda teha," lisas ta.

Lääneriigid on praegu omavahel arutamas, kuidas anda Ukrainale julgeolekutagatised peale seda, kui kehtima hakkab võimalik vaherahu või pikem rahu. Nende sisu pole avalikuks tehtud. Saksa sõnul on see hea, sest vastasel juhul need tõenäoliselt ei hakkakski toimima.

"Me näeme, kuidas Venemaa üritab väga järjekindlalt – võib-olla mitte väga tõsiselt, aga siiski järjekindlalt tekitada kommunikatsiooni, et talle ei sobi Euroopa riikide väed, mis paigutataks Ukraina territooriumile. Ma arvan, et küsimus ei ole selles, kas need Venemaale sobivad või ei – Venemaa retoorika on taktikaline ja ta üritab kruvida Ukraina julgeolekutagatiste hinda, et ise rohkem vastu saada," lausus Saks.

Samas ei saa öelda, et lääneriikidel oleks omavahelised kokkulepped olemas, kuid mõne väljaütlemise pealt võib üht-teist järeldada, nentis Saks.

"Mida Prantsusmaa president (Emmanuel Macron) on korduvalt öelnud ja ka mõned teised valitsusjuhid, et Ukraina enda tugev armee on kõige olulisem julgeolekutagatis. Ma saan sellest nii aru, et Ukraina armeed ei tohi desarmeerida kohe, tuleb toetada edasi Ukrainat, aidata kaitseväge üleval pidada, edasi relvastada, välja õpetada, treenida, värvata uusi nekruteid. Siis ei saa Venemaa uuesti nii pea rünnata," ütles Saks.

"Teine asi, mis veelgi tähtsam, on see, et  Venemaa ei saa ise oma armeed Ukrainas drastiliselt vähendada, on sunnitud kurnama end selle tegevusega," lisas ta.

Kuigi rahu pole praegu näha, on siiski oluline, et Venemaa pandaks lääneriikide poolt fakti ette, et ollakse päriselt valmis Ukraina julgeolekut tagama, märkis Saks.

"Et Venemaa ei saaks lõpmatult venitada läbirääkimistega. Ma olen veendunud, et Venemaale sobiks ka praegu vaherahu või mingisugune paus sõjategevuses, et oma armeed korrastada, taastada oma kaitsetööstuse võimsust. Aga praegu, eriti Venemaa presidendile (Vladimir Putinile) tundub, et on võimalik välja pressida sellised tingimused, mis võimaldaks hiljem soodsalt pealetungi uuesti alustada. Praegu Venemaa tegeleb taktikalise väljapressimisega," lausus Saks.