Pentagoni ametnikud teavitasid eelmisel nädalal Euroopa diplomaate, et USA ei rahasta enam programme, mille käigus koolitatakse ja varustatakse Ida-Euroopa riikide relvajõudusid — riikide, mis satuksid võimalikus konfliktis Venemaaga eesliinile, ütlesid asjaga kursis olevad allikad.

Pentagoni programmi rahastamine vajab USA Kongressi heakskiitu, kuid Trumpi administratsioon pole taotlenud lisavahendeid. Juba heaks kiidetud rahastus kehtib kuni 2026. aasta septembri lõpuni.

Valge Maja ametniku sõnul on see samm kooskõlas president Donald Trumpi püüdlustega välisabi ümber hinnata ja suunata ning vastab ka tema ametiaja esimesel päeval allkirjastatud korraldusele.

"See samm on kooskõlastatud Euroopa riikidega vastavalt täidesaatvale korraldusele ning presidendi pikaajalisele rõhuasetusele, et Euroopa võtaks suurema vastutuse oma kaitse eest," ütles Valge Maja ametnik.

Trumpi survel nõustusid NATO liitlased juunis suurendama oma kaitsekulutusi viie protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP-st), märkis väljaanne.

Senati nõunike hinnangul mõjutaks rahastamise lõpetamine programmi, mille üleilmne eelarve on üle miljardi dollari – see võib tähendada sadade miljonite dollarite suurust kärbet USA poolt Venemaaga piirnevatele riikidele suunatud toetustes. Pentagon pole kongressi liikmeid teavitanud, kui suur osa rahast täpselt kärbitakse.

USA valitsuse auditeerimisbüroo andmetel eraldati aastatel 2018–2022 Euroopale 1,6 miljardit dollarit ehk ligikaudu 29 protsenti kogu programmi ülemaailmsest eelarvest. Peamised toetusesaajad olid Eesti, Läti ja Leedu.

Washingtonis toimunud kohtumisel osalesid kümnete Euroopa riikide saatkondade esindajad, sealhulgas riikidest, mis ise nimetatud abi ei saa. Kohtumisel teavitasid Pentagoni ametnikud neid toetuse vähendamisest.

Ühe Euroopa ametniku sõnul tundus see samm olevat mõeldud julgustamaks jõukamaid Euroopa riike julgeolekuabiks rohkem vahendeid eraldama, et toetada piiriäärseid riike.

Kõnelustel osalenud diplomaadi sõnul olid Euroopa valitsused sellest teatest üllatunud ning püüavad Washingtonist saada täpsemat infot.

Euroopa ametnikud püüavad samuti selgitada, kas riiklik rahastus suudab tekkinud lüngad täita või avaldavad kärped mõju Euroopa julgeoleku kriitilistele aspektidele.

"Kui kärped on ulatuslikud, võivad neil olla tõsised tagajärjed," ütles üks diplomaate, lisades, et NATO saab kindlasti olema mõjutatud, kuna osa rahastusest suunatakse läbi liidu.

"See tekitab palju muret ja ebakindlust," ütles teine diplomaat, võrreldes seda Trumpi varasema otsusega kärpida USA rahvusvahelist abi.

Senaator Jeanne Shaheen, senati välissuhete komisjoni juhtiv demokraat, kirjeldas kärpeid kui eksitavat sammu, mis saadab vale sõnumi, kui püütakse sundida Putinit läbirääkimiste laua taha ja tõkestada Vene agressiooni.

USA eraldi välisriikide sõjalise rahastamise programm (Foreign Military Financing), mis annab rahalist toetust riikidele suuremate ostude, nagu hävituslennukite, laevade ja tankide soetamiseks, ei ole viimase otsuse kohaselt mõjutatud, ütles asjaga kursis allikas.

Kärped toimuvad samal ajal, kui Pentagoni poliitikajuht Elbridge Colby püüab suunata USA kaitseressursse Indo-Vaikse ookeani piirkonda, et tugevdada kaitset ning vähendada võimalust Hiinaga konflikti tekkimiseks Taiwanil.

Selle aasta alguses peatas Washington järsult laskemoona ja mitmete kõrge väärtusega relvade tarned Ukrainale, kuna Colby alustas ülevaatust, mis tõi esile muresid USA enda varude pärast. Hiljem andis Trump korralduse tarneid jätkata.

FT: Balti Julgeolekuinitsiatiivi tulevik on lahtine 

Balti Julgeolekuinitsiatiivi (BSI), mis on 2020. aastal loodud eraldi programm Eesti, Läti ja Leedu relvajõudude tugevdamiseks, tulevik on samuti ohus. Eelmisel aastal kiitis kongress heaks selle toetuseks 288 miljonit dollarit.

Valge Maja ei ole järgmise aasta eelarves BSI jaoks uut rahastust taotlenud. Asjaga kursis oleva isiku sõnul on administratsioon programmi üle vaatamas.

USA julgeolekuabi kaotamine oleks Balti riikide jaoks väga raske, ütles erru läinud USA admiral Mark Montgomery, kes töötab nüüd vanemteadurina mõttekojas Foundation for the Defense of Democracies.

"Kogu idee on selles, et muuta nad võimeliseks end ise kaitsma," lisas ta.

Financial Times rõhutas, et kõigil kolmel riigil on maismaapiir Venemaaga ning piirkond on olnud Moskvale omistatud hübriidrünnakute sihtmärk — sealhulgas rünnakud Läänemere kriitilise taristu vastu ning küberrünnakud ja sabotaaž.

Trumpi administratsioon teeb ülemaailmset vägede paiknemise ülevaatust ning on teatanud kavatsusest vähendada oma kohalolekut Euroopas

Trump kohtus kolmapäeval Valges Majas Poola presidendi Karol Nawrockiga ja ütles, et tal ei ole plaani viia vägesid riigist välja.

USA-l on Poolas rotatsiooni korras umbes 10 000 sõjaväelast ja Trump ütles, et on sellise korraldusega väga rahul.

"Kui nad tahavad, saadame sinna veel," lisas ta.