Siim Kallas ütles, et USA president Donald Trump ei ole kogu oma võimul oleku aja jooksul teinud ühtegi sammu, millega panna Putinit oma käitumist muutma. "Vastupidi, ta on tegelikult kaudselt kogu aeg toetanud Putinit," sõnas Kallas.

Kallas rääkis, et Euroopa ühisele julgeolekupõhimõtetele kohati vastu töötavatest Ungarist ja Slovakkiast saab jagu. "Tegelikult on Euroopa lepingus üks kaval artikkel 48, lõige seitse, millega on öeldud, et kui ikka väga vaja on, siis võib konsensusest mööda minna. Tõlgendus on see. See on keerulisemalt kirjas," ütles Kallas.

Kristi Raik ütles, et üldiselt on Euroopa integratsioon viinud heade tulemusteni. "Euroopas on mindud kõige kaugemale sellise idealistliku nägemusega, et kui riigid teevad koostööd ja arvestavad üksteise huvidega ja toimub integratsioon, siis me jõuame kõikide jaoks parema tulemuseni. Me saavutame rohkem majanduskasvu, ma saavutame rohkem julgeolekut, kui me ei ole nii egoistlikud, vaid me rohkem üksteisega arvestame, eriti väikeriikide puhul. See on võimalik, et see tõesti nii töötab ja Euroopa sees on ju see ülihästi töötanud, kui me vaatame, millise jõukuseni on Euroopa jõudnud pärast Teist maailmasõda ja kui stabiilne Euroopa on olnud," lausus Raik.

Praegu on tema sõnul aga maailmas trendid hoopis vastupidised. "Tuleb tagasi selline suurriigi keskne, väga huvide põhine poliitika. Ja siis on paljudes Euroopa riikides poliitilisi jõude, mis reageerivad sellele nii, et hakkame meie ka nüüd egoistideks ja vaatame ainult kitsalt oma rahvuslikku huvi," sõnas Raik.

"Mida Ungari ja Slovakkia sellega siiamaani on suutnud saavutada? Ma arvan, et eriti Ungari puhul Orbanil on siin taustal väga pikaajaline oma mõttetöö. Ta juba ammu jõudis järeldusele, et maailmas on tulevikujõud autoritaarsed suurriigid. Et nemad annavad maailma arengule suuna ja nendega tuleb paremini läbi saada ja ise ka minna selles suunas. Aga kuhu ta nüüd sellega on jõudnud? Ei saa öelda, et ta midagi eriliselt oleks kasu saanud Venemaa või Hiina poolt. Ja siis ta on arvanud, et kui nüüd USA-s tuli võimule poliitik, kes on ideoloogiliselt temaga sarnane, et see siis annab talle mingi eelise USA-ga suhtlusel. Aga sellest ei ole mitte mingit märki. Trump suhtleb nendega, kellel on Euroopas kõige rohkem mõju. Ja Orban on siin tegelikult isoleeritud, tal ei ole Euroopas mõju," rääkis Raik.

Indrek Tarand ütles, et kui Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa lähevad isolatsiooni teed, siis on Euroopa Liiduga lõpp. "Sest meie, Holland, Rootsi, Soome ja Tšehhi ei suuda ühisturgu kontinendil sellisena pidada."

Tarandi sõnul peaksid riigid esikohale seadma, mitte enda huvid, vaid see, milles suudetakse koos  teiste riikidega ühiselt kokku leppida. "Kui see ei toimi, siis mis asemel on? See, et meie oleme suuremad ja tugevamad ja võtame ja teie olge vait," sõnas Tarand.

Siim Kallas märkis, et jõudude tasakaal maailmas liigub bipolaarsuse suunas. "Ameerika on jätnud kõik oma sõbrad külma kätte, peateema on Hiina. Hiina on uskumatult tõusnud. Küsimus on selles, kuhu keegi positsioneerub ja mis sellest kõigest saab. Mida teeb India näiteks," rääkis Kallas.

Kristi Raigi sõnul bipolaarset süsteemi ei tule. "Ma arvan, et sellist suhteliselt selget bipolaarset süsteemi, mida me nägime Külma sõja ajal, pigem ei tule. Praegu on seda segadust palju rohkem. Võib-olla multipolaarne maailm on sobivam termin," sõnas Raik.

Samas tõdes Raik, et USA ja Hiina on kaks liidrit, kes omavahel konkureerivad ja teised joonduvad nende taha või püüavad olla kuskil vahepeal ilma poolt valimata.

Üks, mis on Raigi sõnul pea peale pööratud, on USA liitlassuhted. "Vanasti USA oli see suurriik, kelle üks tohutu tugevus oli see, et nad ehitasid üles pikaajalisi liitlassuhteid. Need andsid USA-le maailmas toetust ja mõjuvõimu. Trumpi põhimõtteline muudatus, mida ta on toonud USA välispoliitikasse, on see, et ta ei hinda neid liitlassuhteid nii, nagu seda varem on tehtud. Ta kujutab vist ette, et ta võib liitlastega ümber käia täiesti suvaliselt, neile tolle peale panna, suhteid rikkuda, aga et see tema mõju oluliselt ei kahjusta. Oma tegevusega ta ikkagi tõukab pikaajalisi liitlasi endast eemale," ütles Raik.

Saatejuht Indrek Kiisler viskas õhku mõtte, et ehk peaks Euroopa end hoopis USA vasallideks kutsuma.

Indrek Tarand nõustus ja ütles, et peaks panustama Euroopa Liidu armee loomisele. "Euroopa, eriti Lissaboni lepingu alusel, peaks kiiresti looma oma kaitsejõud, sest me ei saa olla kindlad, et meie tubli, rüütellik (USA) vasalliks olek kestab igavesti. Ja seetõttu me peame looma iseseisvad relvajõud, iseseisva komponendi NATO sisse, mille nimi on Euroopa Liit. Ja mitte unustama tavarelvastuse ja kõige muu tugevdamise kõrval, et meie kauaaegne hea liikmesriik Prantsusmaa on autonoomne tuumariik, kelle tuumaarsenal on piisav, et sellise riigi, nagu Venemaa igasugused soovid Euroopa Liitu rünnata eemal hoida. Vene tuumaarsenal on 95 protsenti töövõimetu ja seetõttu piisab täiesti 400 prantsuse lõhkepeast," lausus Tarand.

"Aga peab olema normaalne Prantsuse valitsus, normaalselt funktsioneeriv Euroopa Liit ja see heidutus peab olema tõeliselt mõeldud," lisas ta.

Siim Kallas ütles, et kui Euroopa ühise ettevõtte Airbus näol on lennunduses suudetud kokku leppida, siis miks mitte ka militaarlennunduses. "Prantslastel on korralikud sõjalennukid. Hea küll, ei ole F-35-d, aga on ikkagi lennukid, mis venelastele käivad ikka üle jõu," lausus ta.

"See, et me täna oleme USA-le vasallid – ameeriklased on seda ise alati pakkunud," lausus Kallas.

"Ma tooks selle kaitseteema nüüd natuke reaalsusesse tagasi," ütles mõlema jutu peale Kristi Raik.

"Esiteks, mida Euroopa vajab, on tõesti tugevam kaitsevõime. Ma arvan, et sellest on nüüd lõpuks kõik aru saanud ja sellega tehakse tööd. Aga reaalsus on ka see, et USA on ikkagi hetkel asendamatu liitlasena. Siin ei ole mõtet endale rusikaga rinda taguda. Hoiame sellest suhtest kinni niikaua kui võimalik. Ja me ei tea ju ka seda, kas need suured Euroopa riigid oleks paremad liitlased," ütles Raik.

"Euroopa sõjaväge lihtsalt ei tule, sest poliitiline reaalsus ei võimalda seda. Me ei kujuta ette, et Euroopa riigid annaksid ära otsustusõiguse. Kas Eesti annaks ära otsustusõiguse sõjalise jõu kasutamise osas, sõja ja rahu küsimustes kuskile Brüsselisse? Aga mida saab teha, on teatud võimekusi arendada Euroopa-üleselt. Õhukaitse, luurevõimekus, mis on Euroopal väga puudulik. Siin on vaja riikideüleseid projekte, mida Euroopa riigid üksi ei suuda piisavalt arendada. Aga ka see on väga aeglane tee," rääkis Raik.

"Ja mis puutub veel tuumaheidutusse, siis USA roll Euroopas ei ole asendatav. Ja Prantsusmaa doktriin ei näe ka üldse ette seda, et nende tuumavõimekus annaks kaitset teistele riikidele. See annab kaitset Prantsusmaale," lausus Raik.

Samas on Raigi sõnul president Macron algatanud Prantsusmaal arutelud, kas Prantsusmaa tuumaheidutus võiks pakkuda kaitset ka teistele Euroopa Liidu riikidele.

Tarandi sõnul tulebki prantslased selles küsimuses ümber veenda.

"Eks paistab, mis nendest aruteludest tuleb," sõnas Raik.

"Aga puhtalt ka võimekuse mõttes on USA ja Venemaa nii omaette kategoorias, et Prantsusmaa ja Suurbritannia on sellest väga kaugel. Muidugi see on parem kui mitte midagi, aga ta ei saa nähtavas tulevikus pakkuda sellist heidutust, mida pakub USA," lausus Raik.

Euroopa armee kohta ütles Raik veel, et prantslased on viimased, kes annavad oma suveräänsuse ära.

Raik rõhutas, et USA puhul pikaajaline arengusuund on ikkagi see, et USA soovib vähem Euroopa julgeolekusse panustada. "Seda me oleme teadnud ammu, sõltumata sellest, kes seal võimul on täna või kes seal on pärast Trumpi. Seda on nad soovinud teha, rohkem keskenduda Hiinale ja Aasiale. Küsimus on lihtsalt selles, kui kiiresti see muutus toimub ja kas see toimub kuidagi koordineeritult Euroopa liitlastega nii, et ei tule mingit äkilist auku meie kaitse tugevusse. Praegu ma arvan, et on lootust, et seda protsessi on võimalik manageerida nii, et suuri šokke meie jaoks ei tule," lausus Raik.

Rääkides Eesti poliitikute sõnavõttudest Trumpi ja USA teemal arvasid Tarand ja Kallas, et on pigem hea, et oma arvamus ausalt välja öeldakse.

Jutt oli Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Kaja Kallase Donald Trumpi suunal tehtud väljaütlemisest, et vaba maailm vajab uut juhti ja rahandusminister Jürgen Ligi väljaütlemisest, et USA peale enam loota ei saa.

"Me oleme ju ikkagi Nõukogude Liidust lahkumise järel läinud sellele teele, et ütleme ausalt välja, mida me mõtleme," ütles Kallas.