Aserbaidžaani autoritaarne liider teravdas sel nädalal telekanalile Al-Arabiya antud intervjuus järsult oma Venemaa-vastast retoorikat, nimetades Nõukogude režiimi okupatsiooniks, süüdistades Venemaa julgeolekujõude aserbaidžaanlaste piinamises ja tapmises ning tuletades Kremlile meelde Venemaa õhukaitse poolt alla tulistatud Azerbaijan Airlinesi (AzAl) reisilennukit. Konflikt Bakuu ja Moskva vahel on saavutamas enneolematut taset, tõdes intervjuust kirjutanud Ukraina väljaanne Dialog.ua.

Lisaks rõhutas Alijev, et Aserbaidžaan toetab Ukraina territoriaalset terviklikkust ja nimetas sõda otsesõnu Venemaa sissetungiks. Viimane on Kremlile eriti valus, kuna ükski teine ​​SRÜ riik pole Kremlile nii otsest väljakutset esitanud, märkis Dialog.ua.

Kommenteerides esimest korda isiklikult hiljutisi sündmusi, ütles Alijev, et rünnakud aserbaidžaanlaste vastu Venemaal ja kahe Aserbaidžaani kodaniku surm Jekaterinburgis on "enneolematu tegu meie rahva vastu". Ta rõhutas, et isegi kui kaks Vene võimude käes hukkunud aserit olid kahtlusalused, on inimeste selline kohtlemine vastuvõetamatu. Bakuu on veendunud, et see on piinamine ja sihipärane kättemaks.

Alijevi sõnul tegutses Aserbaidžaani pool konstruktiivselt ja seaduse piires, samas kui Venemaa ei selgitanud ei tapmiste asjaolusid ega tragöödiat AzAl lennukiga, mis Aktaus 2024. aasta detsembris alla kukkus. Praeguste andmete kohaselt tulistas reisilennuki alla Venemaa õhutõrje. Alijev meenutas, kuidas ta ise 2020. aastal kohe allatulistatud Vene Mi-24 helikopteri pärast vabandas ja hüvitist maksis. "Me ei ole näinud Venemaalt isegi kahetsussõnu," märkis ta.

Riikidevaheliste suhete eskaleerumise ühe märgina nimetas Alijev Aserbaidžaani annekteerimist Nõukogude Liidu koosseisu 1920. aastal esimest korda sõjaliseks sissetungiks ja okupatsiooniks, süüdistades otseselt bolševikke Aserbaidžaani riikluse hävitamises. Selliseid sõnastusi polnud riigipea suust varem kuuldud ja need seavad kahtluse alla kogu Nõukogude pärandi legitiimsuse Lõuna-Kaukaasias, märkis Dialog.ua.

Aserbaidžaani president avaldas ka taas toetust Ukraina territoriaalsele terviklikkusele ja kirjeldas seal käivat sõda kui Venemaa sissetungi. Varem on ta kutsunud ukrainlasi üles mitte kunagi nõustuma okupatsiooniga. Nüüd tajutakse seda üleskutset vihjena riigi enda ajaloole, viitas Dialog.ua.

Varasemalt on Alijev kritiseerinud ka Vene vägede rünnakut Aserbaidžaaniga seotud Ukraina naftataristule.