Õiguse omandamine korraldada ja juhtida kliimaläbirääkimisi tänavu novembris toimuval ülemaailmsel kohtumisel oli aastaid Lõuna-Kaukaasia naftariigi jõupingutuste kese, et konverentsi abil tugevdada oma suhteid lääne poliitikute ja investoritega. See on aga toonud kaasa ka avaliku tähelepanu varjuküljed – kõrgendatud tähelepanu režiimi kahtlase välismõjuga kaubitsemise, kriitikute vangistamise, poliitiliste repressioonide ja küsimusi tekitavate kütusetehingute suhtes.

Viimane näide sellest sai avalikuks eelmisel nädalal, kui USA esitas süüdistuse kongresmen Henry Cuellarile, kes väidetavalt võttis Aserbaidžaanilt sadu tuhandeid dollareid altkäemaksu, et tegutseda Washingtonis selle "välisagendina". Süüdistuse kohaselt tegi Texasest valitud demokraat aktiivselt lobitööd Aserbaidžaani naftafirmale SOCAR, tehes samal ajal koostööd riigi suursaadikuga, et edendada riigi huve.

Kuid eksperdid väidavad, et Cuellarile esitatud süüdistused – mida ta eitab – on vaid jäämäe tipp, mis puudutab Aserbaidžaani mõjutamispüüdlusi välismaal.

"See pole midagi uut, sest nad on teinud sama ka Euroopas," ütles Richard Kauzlarich, USA suursaadik Aserbaidžaanis president Bill Clintoni valitsusajal 1990ndatel aastatel.

Ta tõi näiteks Ühendkuningriigi ja Saksamaa, kus Aserbaidžaan on püüdnud kasutada mõjuvõimu ja raha poliitilise toetuse kogumiseks. Jaanuaris esitati kahele endisele Saksa seadusandjale koguni süüdistus Bakuult altkäemaksu võtmises.

"Siin on käitumismuster, mida aserbaidžaanlased on järginud," ütles Kauzlarich, kes on praegu George Masoni ülikooli külalisprofessor.

COP29 kliimakõneluste lähenedes saab see muster rohkem tähelepanu, märkis Politico.

Aserbaidžaanil probleeme inimõigustega

Freedom House'i hinnangul on Aserbaidžaan üks kõige vähem vaba riik maailmas. Organisatsiooni kinnitusel toovad riigi tohutud nafta- ja gaasitulud laialt levinud korruptsiooni tõttu kasu pigem privilegeeritud eliidile kui kogu elanikkonnale.

Riigi praegune president Ilham Alijev on olnud ametis alates 2003. aastast, mil ta isalt ametikoha üle võttis. Tema naine on riigi asepresident.

Veebruaris toimunud valimisel, mis vaatlejate sõnul olid kallutatud poliitiliste repressioonide ja rangelt kontrollitud meedia tõttu, sai Alijev 92 protsenti häältest. Valimised toimusid vaid paar kuud pärast seda, kui Alijev oli saatnud Aserbaidžaani väed septembris rünnakule, et võtta kontrolli alla separatistlik Mägi-Karabahhi piirkond, põhjustades enklaavis elanud 100 000 etnilise armeenlase massilise väljarände. USA, Euroopa Liit ja paljud teised riigid mõistsid hukka vägivalla, mille tagajärjel hukkus sadu inimesi ja kõlasid süüdistused etnilises puhastuses.

COP29 toimumine satub vaid mõne nädala kaugusele humanitaarkriisi aastapäevast, mis on veel üks põhjus, miks konverents on piksevarras valitsusvälistele organisatsioonidele, mõttekodadele ja ajakirjanikele.

Konverentsil on kokkupõrked tavapärased

Samas pole vastasseisud ja pinged COP-i üritustel pole midagi uut, tõdes Politico. Ka iga-aastaste ÜRO kliimaläbirääkimiste varasemad võõrustajad on pälvinud roherühmituste ja inimõigusaktivistide kriitikat.

Kui Egiptus 2022. aastal konverentsi võõrustas, kasutasid aktivistid seda, et avalikustada valitsuse repressioone poliitiliste oponentide vastu. Eelmisel aastal sai COP28 võõrustajamaa Araabia Ühendemiraadid (AÜE) laialdase kriitika osaliseks, kui määras läbirääkimisi juhtima mehe, kelle ülesandeks oli riigi nafta- ja gaasitoodangu laiendamine. Samuti on COP29 tulevane eesistuja Aserbaidžaani nafta- ja gaasitööstuse endine juht, kuigi hiljem pandi ta riigi ökoloogiaministeeriumi juhtima.

Sellegipoolest ei ole Bakuu taganenud kavatsusest kasutada konverentsi oma majanduslike huvide edendamiseks. Alijev kuulutas kõneluste võõrustajana, et tema riigi maagaasivarud on "jumalate kingitus" ja õhutas investeerima lisaks taastuvenergiaprojektidele ka fossiilkütuste ammutamisse.

"Fossiilkütusterikka riigi juhina kaitseme loomulikult selliste riikide õigust jätkata investeeringuid ja tootmist," ütles ta.

"Naftariigid täiustavad COP-i pahaendelist järgnevust," ütles valitsusvälise inimõigusorganisatsiooni Global Witness fossiilkütuste uurija Patrick Galey. "Nii nagu AÜE, plaanib Aserbaidžaan gaasitootmise tohutut suurendamist. Nii nagu AÜE, plaanib ka Aserbaidžaan kasutada COP-i oma rahvusvaheliste ärisidemete arendamiseks.

Värskelt sõjalisest konfliktist väljunud Aserbaidžaan kavatseb nimetada COP29 "rahu COP-iks", keskendudes kliimast tingitud konfliktide ennetamisele ja geopoliitilistele probleemidele roheliste lahenduste toetamisele. "See annab Bakuule, keda sageli süüdistatakse militaristliku välispoliitika elluviimises, suure võimaluse oma rahuplaani tutvustada," ütles Aserbaidžaani pealinnas asuva Topchubashovi keskuse teadur Murad Muradov.

Samas lisas ta, et tõenäoliselt ei reageeri Aserbaidžaan kriitikale hästi.

"Bakuu on selgelt öelnud, et eelistab suhteid, mis põhinevad puhtalt pragmaatilistel vastastikku kasuliku koostöö põhimõtetel, mitte väärtuspõhisel lähenemisel," ütles ta. "Mittesekkumine sellesse, mida Aserbaidžaan oma siseasjadeks peab, on absoluutne punane joon."

Selline punane joon ületatakse aga COP29 lähenedes paratamatult ja korduvalt, tõdes Politico.

Sündmus on riigile, millel on väljaspool oma regiooni vähe diplomaatilist mõjujõudu, suur võimalus maailmaareenil silma paista. See tähendab võimalusi, aga ka võimalikke lõkse.

"Kas COP28 parandas AÜE mainet? Ei," ütles Saksa Marshalli fondi Euroopa asjade ja kliimaspetsialist Kadri Tastan. "Ja emiraadid suudavad palju paremini suhelda rahvusvahelise publikuga, nad kulutavad lobitööle rohkem raha, nad on rohkem harjunud läänega koostööd tegema ja neil on palju rohkem kogemusi kui Aserbaidžaanil," selgitas ta.

Kuigi Dubais peetud kõnelused lõppesid läbimurdekokkuleppega ligi 200 riigi vahel fossiilkütustest loobumise kohta, pidid nende AÜE võõrustajad taluma kuudepikkust kriitikat, mis kulmineerus pingelise sõnavahetusega meediaga vaid mõni päev enne tippkohtumise lõppu.

Olukord ebamugav ka lääneriikidele

Kui halb kajastus ajakirjanduses valmistab Bakuule meelehärmi, on see ebamugav ka tema läänepartneritele, sealhulgas Euroopa Liidule.

Euroopa on viimastel aastatel üha enam pöördunud Aserbaidžaani poole, et asendada pärast Vene vägede tungimist Ukrainasse Vene fossiilkütused. 2022. aastal käis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen Aserbaidžaanis, et allkirjastada gaasiimpordi suurendamise kokkulepe, tunnustades riiki kui EL-i olulist energiapartnerit.

See juhtus hoolimata hoiatustest, et Aserbaidžaan suurendab Vene gaasi importi, samal ajal tarnete suurendamisega Euroopasse. Londoni majanduskooli energiaturu ekspert Gubad Ibadoglu kirjutas varsti pärast seda, et Bakuu jaoks oli ainus viis täita oma lepingust tulenevaid kohustusi EL-i ees gaasi ostmisega Venemaalt.

Euroopa Komisjoni energiavolinik Kadri Simson ütles kriitikale vastates Politicole, et Aserbaidžaani tarnete ümberpakendamine enda omaks ei oleks vastuolus bloki reeglitega, kuna Vene gaasile ei ole sanktsioone kehtestatud.

Aserbaidžaani võimud pidasid Ibadoglu kinni eelmisel suvel ja teda hoiti trellide taga kuni koduaresti lubamiseni aprillis. Teda ootab nüüd kohus väidetava raha võltsimise ja "religioosse äärmusluse" pärast. Amnesty International väidab, et juhtum põhineb "väljamõeldud süüdistustel".