Vaatlejate hinnangul on USA edu Armeenia-Aserbaidžaani konflikti lahendamisel raputus Moskvale, mis peab piirkonda oma mõjusfääri kuuluvaks.

"Ma arvan, et president Trump väärib Nobeli rahupreemiat ja me kaitseme seda ettepanekut. Me teeme selle nimel tööd," lausus Armeenia peaminister Nikol Pašinjan.

Armeenia ja Aserbaidžaan on olnud tülis alates 1980. aastate lõpust, mil Mägi-Karabahh, kus elasid peamiselt etnilised armeenlased, eraldus Armeenia toel Aserbaidžaanist. Kaks aastat tagasi, kui Aserbaidžaan piirkonna endale jõuga tagasi võttis, lahkusid peaaegu kõik 100 000 armeenlast Mägi-Karabahhist.

"Kes siis veel, kui mitte president Trump, väärib Nobeli rahupreemiat? Ma ei taha siin hakata rääkima Nobeli rahukomitee ajaloos tehtud väga kummalistest otsustest anda auhind kellelegi, kes ei teinud mitte midagi, aga president Trump tegi kuue kuuga imet," lisas Aserbaidžaani president Ilham Alijev.

Briti välisminister David Lammy õnnitles laupäeval Armeeniat ja Aserbaidžaani suurte sammude eest Washingtonis. 

Lammy avaldas tunnustust USA presidendi Donald Trumpi panusele läbimurde saavutamisel ja kinnitas Suurbritannia valmisolekut toetada rahu Kaukaasia lõunaosas. 

Venemaa teatas laupäeval, et Armeenia ja Aserbaidžaani esialgne rahulepe on positiivne areng ning loodab sellelt rahusse panustamist Kaukaasia piirkonnas.

"Lõuna-Kaukaasia vabariikide liidrite kohtumine Washingtonis Ameerika poole vahendusel väärib positiivset hinnangut. Me loodame, et see samm aitab edendada rahu," ütles välisministeeriumi kõneisik Maria Zahharova.