Keskkonnaamet otsustas peale Euroopa Kohtu 2021 kevade eelotsust C-473/19 ja C-474/19, mis käsitles tahtluse mõistet kaitsealuste lindude elupaikades raie tegemisel elupaigadirektiivist lähtuvalt, asuda kõikides Eesti metsades raieid peatama.

Euroopa Kohus ütles 2021. aasta kevadel, et tahtlikuks tegevuses kaitsealuste liikide elupaikades loetakse tegevust, mille eesmärk ei ole kaitsealuseid linde häirida või tappa, kuid seda mööndakse. Samas lahendis Euroopa Kohus ütles vaid, et linnudirektiivi sätted kehtivad kõikide lindude suhtes, mitte ainult lisas II sätestatud kaitsealuste liikide osas.

Seda 2021. aasta kevade Euroopa Kohtu lahendit tõlgendas keskkonnaamet selliselt, et kõiki linde tuleb kaitsta sama intensiivselt nagu kõiki kaitsealuseid linde. On juhtumeid, kus keskkonnaamet peatas levinud linnuliikide väike-lehelinnu ja hallrästa pesitsusrahu kaitseks 200 meetri raadiuses pesast raie ja metsamaterjali kokku- ja väljaveo kuni 31. juulini. Esimestel aastatel peatati raied metsatüübist ja vanusest sõltumatult peamiselt põhjendusel, et teaduslikult on tõendatud, et igas metsas pesitseb vähemalt üks paar linde ühe hektari kohta.

Hilisemalt jagati metsad vanuse, kasvukohatüübi ja pesitsustiheduse järgi kategooriateks, kus kõige tihedama pesitsusega punase kategooria (kuus paari hektari kohta ja rohkem) kaitse- ja majandusmetsades kontrollitakse tihemini raie teostamist.

Samal ajal ei ütle keskkonnaamet, et väiksema pesitsustihedusega majandusmetsades pesitusperioodil oleks raie tegemine lubatud, vaid see ei ole nende kontrollide prioriteet. Keskkonnaamet peatas jätkuvalt kevadsuvel raie metsades, kus pesitseb kaks kuni kuus paari linde (keskmine pesitustihedus kollane). Eesti on seni olnud ainuke Euroopa Liidu riik, mis on täielikult ära keelanud 3,5 kuud kestva pesitsusaegse raie majandusmetsades.

Peale nelja aastat erinevates kohtutes käimist, et kuidas mõista ja tõlgendada LKS § 55 lg 6¹ p 1, 2 ja linnudirektiivi art 5 p-ide a, b, ja d tahtlust lindude pesitsuse ajal raie tegemisel tegi Euroopa Kohus 1. augustil 2025 otsuse (C‑784/23), millega ütles, et lindude tapmise ja pesade hävitamise keeld ei sõltu linnuliigi populatsiooni tasemele oluliselt negatiivsest mõjust.

Samuti selgitas Euroopa Kohus kokkuvõtlikult, et metsas, kus plaanitakse raiet teostada, loetakse tahtlikuks lindude tapmiseks, pesade hävitamiseks ja pesitsuse häirimiseks, kui teadusandmetele ja üksikute lindude vaatlusele tuginedes võib eeldada, et selles metsas pesitseb ligikaudu kümme linnupaari hektari kohta.

Sellega Euroopa Kohus sisuliselt kinnitas, et Eestis on seni alusetult peatatud raied metsades, kus ei pesitse ligikaudu kümme paari hektari kohta.

Seega võib mõista, et isegi, kui vanametsas, kus tavatingimustes võib pesitseda isegi ligikaudu kümme paari linde, ei tohiks raie teostamine kevadsuvel olla välistatud, kui varasemalt on tehtud alusmetsa raie, mis oluliselt vähendab pesitsevate lindude arvukust. Pesitsusaegne raie võib olla ka keelatud, kui pesitsusaegne häirimine raie kujul mõjutab oluliselt konkreetset linnuliigi populatsiooni rahuldavat taset.

Kiimaministeerium avaldas oma kodulehel Euroopa Kohtu otsuse kohta vastava uudise ja ütles kokkuvõtvalt, et "Euroopa Kohus täpsustas siiski, et kui inimtegevus üksnes häirib lindude pesitsemist, võib selle tegevuse keelata vaid juhul, kui see on vajalik linnuliikide arvukuse rahuldaval tasemel hoidmiseks. Seevastu, kui inimtegevuse tagajärjeks on lindude tapmine või pesade hävitamine, võib tegevuse keelata sõltumata selle mõjust linnuliikide üldisele arvukusele."

Tegemist on Euroopa Kohtu otsuse kitsendava tõlgendamisega, mis räägib keelu kehtivusest vaid juhul, kui raiet tehakse metsas, kui pesitseb ligikaudu kümme linnupaari ühel hektaril. Näib, et riik ei soovi hoolimata Euroopa Kohtu otsusest loobuda Euroopa Kohtu otsuste kitsendavast ja lünklikust tõlgendamisest, mis sai alguse 2021. aasta kevadel.

Kui lähtuda kliimaministeeriumi kodulehel toodud väitest, et igasuguse inimtegevuse võib keelata, kui selle tagajärjeks on lindude tapmine või pesade hävitamine, siis tuleks piirata kasside pidamist, rohumaade niitmist ja autosõitu. Seda põhjusel, et kassid murravad aastas 8–11 miljonit lindu, autoteedel hukkub ca 1,2 mil lindu (1,8 lindu hukkub 1 km teedel) pesitsusperioodil ning rohumaadel hukkub ja hävitatakse 23 protsenti pesadest igal aastal.

Kevadsuvel teostatakse metsaraiet aga vaid ca 0,24 protsenti metsamaast (Tartu Ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi hinnangul hukkus 2018. aastal metsas pesitsusaegse raie tõttu 84 000 lindu), milline negatiivne mõju on minimaalne võrreldes kasside pidamise, heina niitmise ja liikluse mõjuga lindudele. Kasside pidamisel, rohumaade niitmisel ja autoga sõitmisel tuleb samuti möönda, et sellise tegevusega võib kaasneda lindude tapmine.

Euroopa Kohtu otsuse teine punkt ütles selgelt, et pesitsusaegne raie loetakse tahtlikuks lindude tapmiseks, pesade hävitamiseks ja lindude häirimiseks vaid juhul, kui see toimub metsas, kus pesitseb ligikaudu kümme linnupaari hektari kohta või häirimine mõjutab oluliselt linnuliigi rahuldavat taset. Seega ei ole põhjendatud enam raie peatamine metsades, kus pesitseb teadusandmete ja vaatluse kohaselt vähem kui ligikaudu kümme paari hektari kohta.

Indrek Veso esindas kõnealuses asjas Voore Mets OÜ-d.