1. juulist tõusis Eestis käibemaks 24 protsendini. Tänavu toob käibemaksutõus riigieelarvesse rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt hinnanguliselt 108 miljonit eurot lisatulu ning selle hulgas on kõigilt kaupadelt ja teenustelt laekuv maks. Eraldi arvestust toidult käibemaksutõusu tagajärel saadavast lisalaekumisest rahandusministeerium ei pea.

Juuni lõpus algatatud petitsioon toidukaupade käibemaksumäära vähendamiseks oli teisipäeva keskpäevaks kogunud üle 90 000 toetusallkirja, kuid seni on valitsus eesotsas peaminister Kristen Michaliga ettepanekusse kriitiliselt suhtunud.

Kui aga toidu käibemaksumäära tõepoolest langetataks, siis näiteks 13-protsendiline toiduainete käibemaks tähendaks rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt, et toidukaupadelt laekuks tuleval aastal 290 miljonit eurot käibemaksu, mida oleks 245 miljonit eurot vähem, kui 24-protsendilise standardmäära puhul.

"Sealjuures võib soodusmäära kehtestamine olla ka väiksema kuluga, kui rakendada soodusmäära vaid konkreetsetele kaubagruppidele, nagu on tehtud Lätis. Seal kehtib soodusmäär kindla nimekirja alusel värskele puu- ja köögiviljale, kuid see ei laiene kuivatatud, soolatud või külmutatud toodetele ega ka eksootilistele toodetele," selgitas rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Anna-Liisa Villmann.

Villmann ütles, et hinnavõrdluste põhjal ei ole tegelikkuses Läti hinnatasemel Eestiga vahet.

Coop Eesti keskühistu on välja toonud, et kui langetadagi ainult põhitoiduainete – piima, värske liha ja köögiviljade – käibemaksu, oleks mõju riigi laekumisele märksa väiksem ehk 30 miljonit eurot.

Poole võrra ehk 12 protsendini ei saaks Villmanni sõnul toidu käibemaksu Eestis langetada, sest Euroopa Liidu seadusandlus lubab ainult kaht vähendatud määra ning Eestis kehtib juba 13- ja üheksaprotsendiline määr.

Nõunik märkis, et toidu käibemaksu langetamine 13 protsendini ei oleks rahandusministeeriumi hinnangul siiski tõhus ega otstarbekas meede, sest suurendaks veelgi riigieelarve strateegias järgnevateks aastateks prognoositud eelarve defitsiiti, kuna katteallikaid selleks ei ole.

Käibemaksuerandi kehtestamine eeldab Villmanni sõnul põhitoiduaine mõiste ja kriteeriumite kehtestamist, sest maksuerisuse rakendamiseks peab maksustatav objekt olema üheselt selge. Nii välditakse vaidlusi, kas konkreetne kaup tuleb maksustada standardmääraga või vähendatud määraga.

"Näiteks, kui suur peab olema tootes teraviljasisaldus, et tegemist oleks vähendatud maksumääraga maksustatava tootega, kas hõlmatud on ka kondiitritooted või kas suure suhkrusisaldusega piimatoode on samuti põhitoiduaine, mis maksustatakse vähendatud maksumääraga ja nii edasi. Administreerimise seisukohast on tegemist keeruka ja kuluka ettepanekuga," lausus ta.

Käibemaksuseaduse järgi loetakse toidukaupade hulka töötlemata ja töödeldud toiduained nagu piim, liha, köögiviljad, leib ja teravili, joogid, välja arvatud alkohol, ja esmatarbekaubad.

"Ilma põhjalikuma uuringuta ei ole meil võimalik öelda, mis tooted ja täpselt kui palju odavamaks läheksid ning kui pikaks ajaks, kuid on piisavalt palju empiirilisi tõendeid, et saab öelda, et käibemaksulangetus tarbijateni täielikult ei jõua," sõnas Villmann.

Ta lisas, et teatud tootegruppidel või pikemat perioodi vaadates ei pruugi hind üldse langeda, sest toiduainete hinda ei kujunda niivõrd käibemaks, kui muud tegurid nagu tooraine hind, tööjõukulude kasv või kaubanduslik juurdehindlus, mida tootjad ei saa mõjutada.

Rahandusministeerium leiab, et kuigi soodusmäärad võivad pakkuda lühiajalist hinnasurvet allapoole ja aidata teatud sihtrühmasid, on nende pikaajaline ja süsteemne efektiivsus piiratud.

Maksusüsteemi lihtsuse ja tõhususe huvides tasub ministeeriumi hinnangul kaaluda alternatiivseid viise, nagu otsesed toetused madala sissetulekuga tarbijatele.

"Kasumite tõus avaldab mõju küll kaupmeeste ja tootjate konkurentsivõimele, kuid läbi käibemaksumäära vähendamise ei ole see efektiivne meede madalama sissetulekuga sihtrühma toetamiseks," lisas Villmann.

Ta märkis, et Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) peab efektiivse käibemaksusüsteemi olulisteks elementideks laia maksubaasi, ühte kindlat määra, milles puuduvad või on vähe erandeid, mis teeb käibemaksusüsteemi võimalikult lihtsaks ja väheste kuludega administreeritavaks maksutulu allikaks.

Villmanni sõnul rõhutas ka hiljuti Eestit külastanud Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) oma riigipõhises soovituses, et Eesti käibemaksusüsteem on tõhus ning riigil tuleks vastu seista survele kehtestada teatud kaupadele madalamad maksumäärad.

SKP statistikale tuginedes laekus toiduainetelt ja toidukaupadelt mullu hinnanguliselt pool miljardit eurot käibemaksu, mis moodustas selle kogulaekumisest 12 protsenti.