Kooliaasta lõpus viidi Tallinna koolide esimeste ja neljandate klasside õpilaste seas, kelle emakeel ei ole eesti keel, läbi hariduse kvaliteedi monitooring. Tulemustest selgus, et neljanda klasside õpilastest kaks kolmandikku ei sooritanud testi positiivsele tulemusele ehk nad pole saavutanud vajalikku eesti keele taset.

Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin sõnas, et olukorra eest vastutavad need, kes on varem Tallinnas hariduspoliitikat juhtinud. Kuna õpilased on eelnevad kolm aastat õppinud vene keeles, ei saa Jašini sõnul ka oodata, et nad ühe üleminekuaasta jooksul kõrge eesti keele taseme saavutavad.

"See on Tallinna hariduspoliitika 10–20 aasta töö tulemus. Vastutust tuleb otsida ja küsida nende käest, kes on juhtinud seda olukorda seni, aga nüüd on küsimus, kas on piisavalt eesti keelt ja metoodikat valdavat õpetajaid. Ja me teeme kindlaks, et septembriks eestikeelsed õpetajad meil on igas klassis Tallinnas. Metoodilisel poolel on suurim väljakutse, et kuidas sellest olukorrast ikkagi välja tulla," lausus Jašin.

Tallinna Tõnismäe reaalkooli direktor Andrei Kante ütles, et nende koolis oli tulemus hea, keskmiselt 42 punkti 55-st. Sellegipoolest on üleminek neljandates klassides tema hinnangul valesti korraldatud. Kante sõnul oleks kasulikum olnud tugineda hilise keelekümblusprogrammi alustele.

"Järk-järgult oleks võimalik neid klasse üle viia eestikeelsele õppele. See oleks palju jätkusuutlikum nii õpetajate ressursi kui ka õpilaste motivatsiooni puhul. Aga ei võetud kuulda seda ettepanekut. Ja selle ettepaneku tegid ka teatud keelekümbluse valdkonna eksperdid. Lihtsalt poliitikud on niiviisi ära otsustanud, et lähevad esimesed ja neljandad. Ja nii nagu prognoos näitas, esimestes klassides on enam-vähem kõik hästi ja neljandates klassides läks, ma ütleksin, ootuspäraselt, halvasti," ütles Kante.

Haridus- ja teadusministeeriumi eestikeelsele õppele ülemineku juht Ingar Dubolazovi sõnul on praegu eestikeelsele õppele ülemineku kohta hinnanguid anda vara, sest riiklikult seiratakse tulemusi kolme aasta tagant ja nii on ka õpiväljundid jaotatud kolmele aastale.

"Täna anda neljanda klassi lõpus hinnangut lastele, kes on ühe aasta õppinud eesti keeles, et see on läbikukkumine, ma arvan, et see on ülekohtune. Nii õpetajate kui ka laste suhtes. Vaja on anda aega nendele lastele, kindlasti ka õpetajatele aega kohaneda uue olukorraga. Riiklikult me testime neid seitsmenda klassi alguses, et vaadata, millised on tulemused neljandas, viiendas, kuuendas klassis omandatud materjaliga. Sellise hinnanguga, et seda on nimetatud katastroofiks, ma ei saa nõus olla, sest ilma eestikeelsele õppele üleminekuta oleks ju tulemus veel kehvem," rääkis Dubolazov.

Jašin sõnas, et suve jooksul panevad haridusamet ja linnavalitsus kokku täiendava tegevuskava, kuidas toetada neid lapsi, kes uuel õppeaastal neljandasse klassi astuvad, aga ka neid, kes nüüd alustavad viiendas klassis.