Statistikaameti teatel on Eesti tarbijahinnaindeks tõusnud võrreldes 2024. aasta juuniga 5,2 protsenti. Raudsepp ütles ERR-ile, et on kahe aasta jooksul hoiatanud liiga kiire maksude tõstmise eest, sest see viib tulemuseni, kus jäädakse pikaks ajaks stagnatsiooni ning on kiiretempoline inflatsioon.

Soome tarbijahindade aastane muutus oli samas 1,9 protsenti. Põhjusena Eesti kõrgele hinnatõusule võrreldes naabritega nimetas Raudsepp samuti makse, mida on tõstetud rohkem, kui seda on teinud Eesti naabrid.

Rahandusminister Jürgen Ligi tõi pisendas eelmisel nädalal antud intervjuus maksupoliitika mõju hindadele. "Hinnad ei ole kellegi konkreetse kontrolli all ega saa ka valitsus maksudega inflatsiooni põhjustada," ütles ta.

Konjunktuuriinstituudi juht märkis, et ta ei ole Ligi kõikide seisukohtadega kursis, kuid eelduslikult on maksupoliitika mõjutanud hinnatõusu.

"Kui me vaatame hinnatõususid kauplustes, tanklates ja kõrvutame näiteks hinnatõusudega, mille riik on meile kehtestanud visiiditasude või riigilõivude näol, siis me näeme seal hinnatõuse sadadesse protsentidesse küündivat. Jah, nad ei anna meie kulutustes küll suurt osakaalu, aga see näitab seda mõtlemise suunda siiski. Olen sellest varem sellest rääkinud ja toonud välja, kus on teenustasud tõusnud lausa 450 protsendi võrra," rääkis Raudsepp.

"Automaks loomulikult mõjutab seda, niisamuti ka tõusvad aktsiisid, tõusvad käibemaksumäärad – sellel kõigel on seos. Need lähevad meie tootmishindadesse. Need on tootmise sisendhinnad ja varem või hiljem me näeme hindade kasvu," märkis Raudsepp.

Tarbijahinnaindeksi järgi oli toiduainete hinnatõus selle aasta juunis võrreldes eelmise aasta juuniga 8,4 protsenti.

Põhjustena tõi Raudsepp välja hinnamuutused maailmaturul, nõudluse kasvu ning jaekaubanduse ärimudeli.

"Jaekaubanduses toiduainete müük on aastaid vähenenud. Samal ajal jaekaupmeeste kulud olnud kasvavad. See tähendab seda, et kui eeldatakse juurdehindluste vähenemist, siis seda ei saagi tulla, sest ühest küljest käive on olnud vähenev ja teisest küljest kulud kasvavad. Mida teha tuleb? Neid kasumimarginale tuleb hoida või kasvatada," lisas Raudsepp.

"Tuletame meelde, et viimane käibemaksumäära tõus oli poolteist aastat tagasi. Toimus kaootiline või laperdav hindade kasv, mitte ühe astmega, ühel kuupäeval, kindlal määral. Küllap see kõik kordub ka tänavu ja lõppude lõpuks me olemegi sellises lõputus ringkäigus, kus elukallidus kasvab, inimeste toimetulek on raske ja kindlustunne on madal," tõdes Raudsepp.