"Eks me täna vaatame ja proovime rääkida, mis see õige aeg lahkumiseks on. Selge on see, et usaldust kantsleriga meil sellisel kujul praegu enam ei ole," tunnistas kaitseminister Hanno Pevkur Vikerraadio esmaspäevases hommikusaates.

Sellega andis kaitseminister mõista, et kantsleri lahkumine võib toimuda oluliselt varem, kui tema lahkumisavalduses soovitud suve lõpus.

Pevkur selgitas, et Salm esitas lahkumisavalduse 27. mail ehk mitu päeva enne seda, kui kaitseväe juhataja käis välja laskemoona soetamiseks vajalikud arvutused. Paar nädalat hiljem ehk 12. juunil sai Salmi lahkumine ka avalikuks.

"See, mis sellele järgnenud on, on mõnevõrra ebaõiglane, nagu ka peaminister on öelnud. Etteheited valitsusele või valitsuse liikmetele ei ole lihtsatele numbritele otsa vaadates kuidagi põhjendatud," sõnas Pevkur.

Pevkur ütles, et ta ei soovi spekuleerida, mis olid Salmi lahkumise tegelikud motiivid. Kaitseminister märkis, et laskemoona puudus selleks olla ei saanud, kui vaadata kasvõi Salmi enda allkirjastatud kaitseministeeriumi arengukavasid, kus rahaline vahe on kümnekordne.

"Eks see on tema südametunnistuse küsimus. /.../ Eks ühtteist võis välja lugeda ka tema esimesest intervjuust, kus ta ütles, et ei aktsepteerinud seda, et tema valik (Veiko-Vello Palm - toim) ei osutunud kaitseväe juhataja kohale valituks," ütles Pevkur.

Küsimusele, kas kõige taga ei või olla ka võimuvõitlus Reformierakonnas, kus Kaja Kallase võimaliku Brüsselise lahkumise järel on ühe võimaliku Reformierakonna juhina pakutud Pevkurit, aga ka Kristen Michalit, Pevkur otse vastata ei soovinud. Ta rääkis, et kui Kaja Kallas peaks saama Brüsselis kõrge välisesindaja või mõne mõjuka voliniku koha, on see Eestile suur tunnustus.

Küll aga tunnistas Pevkur, et on valmis ise Reformierakonna juhiks sellisel juhul kandideerima.

"Kui ühel päeval peaks tekkima vajadus, siis olen valmis vastutust võtma."

Ta kinnitas veel kord, et ei plaani kaitseministri kohalt ise tagasi astuda, kuniks tal on peaministri ja riigikogu usaldus.

Rääkides Salmi ja Martin Heremi tõstatatud 1,6 miljardist laskemoona jaoks, avaldas Pevkur enda sõnul isiklikku arvamust, et selleks tuleb teha riigikaitsemaks, mida tema toetab.

"Kui see summa iga töötava inimese kohta jagada, siis teeks see 2000–2500 eurot. Kui see summa jagada 10 aasta peale, siis on see paarkümmend eurot kuus," arvutas Pevkur.