Valitsus suunas uutele lahingumasinatele mõeldud raha õhutõrjele ja droonikaitsele
Valitsus otsustas neljapäeval peatada uute lahingumasinate soetamise programmi ning suunata selleks ette nähtud pool miljardit eurot muu hulgas õhukaitsele, droonidele ja mehitamata süsteemidele, ütles kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond).
Kogemused Ukrainast, olukord turul ning kaitseväe juhataja sõjaline nõuanne viis valitsuse otsuseni, millega peatati uute lahingumasinate soetamine, mille programmi kogumaksumus oli üle 500 miljoni, lausus Pevkur.
Uued lahingumasinad pidid Eestisse hakkama saabuma 2029. ja 2030. aastal.
"Ka selleks, et edasi minna muude vajalike lahendustega ja ka olemasolevate lahingumasinate eluea pikendamisega, siis see otsus oli vaja täna ära teha," ütles Pevkur.
Olemasolevate CV-90 lahingumasinate eluiga plaanitakse pikendada kuni 10 aastat ja kuigi ka see läheb maksma päris korraliku summa, on see siiski kordades odavam kui uute masinate ostmine, lisas kaitseminister.
Pevkur märkis, et praegu prognoositakse lahingumasinate kallinemist ning seda on juba näha ka pakkumistes. "Aga peamine põhjus (uute masinate ostmisest loobumiseks - toim.), on et rasketehnika osakaal on vähenemas lahinguväljal ja siit ka kaitseväe juhataja nõuanne, et ei ole mõistlik 10 aasta perspektiivis neid mõtet välja vahetada, vaid (mõistlikum on) olemasolevaid masinaid uuendada," lausus ta.
See 500 miljonit suunatakse kaitsejõudude ja kaitseväe tulejõu ja mobiilsuse suurendamisele, mehitamata süsteemidele ning olukorrateadlikkuse suurendamisele, lausus Pevkur.
"Käime kaasas sellega, mida me Ukrainast õpime ja kindlasti õhukaitse ja silmad-kõrvad, need valdkonnad saavad tuntavalt järgmistel aastatel võimestust. Kaitseväe juhataja on oma sõjalist nõuannet uuendamas ja siis saab ära kinnitada järgmise nelja aasta kaitseinvesteeringute kava, mis neid võimeid kajastab. Fookus on droonitõrjel, õhukaitsel, mehitamata süsteemidel," lausus Pevkur.
Pevkur ütles teisipäeval Vikerraadio "Reporteritunnis", et suure tõenäosusega kaitseväe juhataja sõjalises nõuandes saab olema märkimisväärselt suurem osa just nimelt uutel moodsatel droonivahenditel.
"Mille jaoks näiteks sai loodud ka ju tulevikuvõime väejuhatus, kes on testinud viimase paari-kolme kuu jooksul kõike maailmas olevat ja on saanud teada, et osa töötab paremini, osa on ikkagi väga-väga algusjärgus," lausus kaitseminister.
Pevkur märkis ka, et tehnoloogia areneb praegu väga kiiresti ja seetõttu tuleb tulevikuinvesteeringud planeerida paindlikud, et vajadusel ostuplaane muuta.
"Me näeme näiteks, et Iisraelis on esimest korda kasutusele võetud laserrelv, nii et tehnoloogia areng viib meid arvatavasti sinnamaale, kus meil kogu aeg läheb võimekus paremaks. Aga kas me suudame kõike maha võtta – seda on keeruline kinnitada, sellepärast et ka ründepool muudab oma vektoreid ja arendust. On tulnud juba droonid, mis on raketimootoritega; teiseks juba testitakse elektrimootoritega, mis tähendab seda, et ka akustilised sensorid hakkavad väga keerulisse seisu jõudma, kuna me ehitame ka endale akustilist sensorvõrgustikku praegu välja," lausus Pevkur.
"Nii et isegi need sajad ja sajad miljonid, mida me neil kuudel ja aastatel investeerime droonitõrjesse, need peavad olema kogu aeg paindlikud ja peame vaatama, et käia ajaga kaasas," lisas ta.
Toimetaja: Marko Tooming, Maria-Ann Rohemäe, Arp Müller









