"See saal siin on pankadele kokku võlgu rohkem kui seitse miljonit eurot: mis saab siis, kui te töö kaotate? Kas te ei tunne vahel seda hirmu?" ütles Prints oma ettekandes.

"Mulle tundub, et terve Eesti kardab," tunnistas näitleja Jaak Prints neljapäeval riigikogu suures saalis, kus toimus sotsiaaldemokraatide parlamendifraktsiooni korraldatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Eesti demokraatia ohud ja väljakutsed" arutelu.

"Keda kardad, Eesti? Kas sa kardad Venemaad? Kas sa kardad Euroopat? Kas sa kardad pagulasi? Kas sa kardad neid, kes pagulasi kardavad? Kas sa kardad liiga suurt meteoriiti, mis ühel päeval tühjusesse ilmub ja ilma ühegi loogilise seletuseta just meie poole suuna võtab? Kardad sa, et me rahvusena kaome? Kardad sa, et rahvusluse sildi alla poevad ka need, kes pöörduvad teiste rahvuste vastu? Kardad sa, Eesti, et meid on liiga vähe − seda oled sa ju alati kartnud. Kardad sa meie keele hääbumist? Kardad sa meie ajaloo, kultuuri, tuleviku, lootuste, unistuste purunemist? Või kardad sa, Eesti, et pööraste muutuste trummel, mis keerleb üha hüpnootilisemal moel, raputab paigast me vähesegi kindlustunde? Kardad sa vaesust? Kardad sa viha? Kardad sa ebavõrdsust? Sest mina kardan seda kõike,“ rääkis Prints.

Ta ütles, et lahendus ei ole "hirmude teadlik ja valedega üleskütmine, seejärel relvade kättejagamine ja kogupaugule õhutamine" ning pöördus riigikogu poole: "Palun ärge tehke nii. Inimeste õigustatud hirmude konverteerimine häälteks ei ole lahendus, vaid see on küüniline poliittehnoloogia ehk teisisõnu − argus. Kuid te teate seda ju isegi. Te teate, muidu poleks te siia võlgu täis ruumi saanud."

 "Aga lahendus ei ole ka see, kui inimeste hirmude üle naerda, kui pidada neid mõttetuteks, kui neile ette heita, miks nad ei tea juba ise „õiget informatsiooni“, ei loe „õigeid allikaid“, miks nad ei istu hommikust õhtuni OECD ja OSCE raportites ning ei jooni sealt alla kohti, mis nende hirme leevendaksid, kõneles Jaak Prints, sest: „Ei saa inimestele ette heida, et nad kardavad seda, mida nad kardavad.“

"Ma usun, et paljud teist tegelevad probleemide õhutamise asemel nende lahendamisega. Soovin teile selleks palju jõudu. Aga ärge unustage siis meid, kes me kardame. Ärge unustage meile selgitamast. Ärge unustage meiega rääkimast,“ soovitas Prints. „Mõistke meie hirme, aga ärge tekitage neid. Sest me oleme nendes hirmudes koos. Nagu me oleme ka kõiges muus ja alati – koos."