Eelmisel aastal oli Eesti maksebilansi jooksevkonto ülejääk rekordiline 555 miljonit eurot, neljandiku võrra suurem kui 2015. aastal, teatas Eesti Pank.

Kaupade ja teenuste konto saldo kokku oli ligi 870 miljoni euroga ülejäägis, mis jääb alla vaid 2010. ja 2011. aasta tipptasemele.

Kaupade ekspordi-impordi puudujääk oli 860 miljonit eurot ehk ligikaudu sama, mis 2015. aastal. Kaupade välja- ja sissevedu suurenes kumbki kolm protsenti.

Kasvas enamiku peamiste kaubagruppide eksport ja import, välja arvatud toidukaupade eksport ning mineraalsete toodete eksport ja import. Üle Eesti piiri liikuvate kaupade puhul ületas import eksporti 1,2 miljardi euroga. Kolmandates riikides toimuvalt kaubavahenduselt teenisid Eesti kaupmehed aga 341 miljonit eurot.

Teenuste ekspordi-impordi ülejääk on viimase kolme aasta jooksul olnud enam-vähem ühesuurune, kuid 2016. aastal oli see siiski kõigi aegade suurim – 1,73 miljardit eurot. Teenuste eksport kasvas kuus protsenti ja import kaheksa protsenti.

Jõudsalt suurenes finants-, ehitus-, arvuti- ja muude äriteenuste eksport. Vähenes meritsi ja raudteed mööda toimuvate veoteenuste eksport.

Samas kasvas märkimisväärselt õhutransporditeenuste osutamine mitteresidentidele. 2015. aastast rohkem osteti sisse muid äriteenuseid, reisiteenuseid ning hooldus- ja remonditeenuseid.

Investeeringutulu ja muude tulude netoväljavool1 oli 314 miljonit eurot ehk 20 protsenti väiksem kui 2015. aastal. Selle peamiseks põhjuseks oli otseinvesteeringutulu netoväljavoolu vähenemine ning vähemal määral ka portfelliinvesteeringu- ja muu investeeringutulu netosissevoolu suurenemine. Mõnevõrra suurenesid Euroopa Liidu fondidest makstavad põllumajandustoetused.

Võrdluses 2015. aastaga suurenes jooksevkonto ülejääk ligikaudu 100 miljoni euro võrra ja seda peamiselt väiksema tulude väljavoolu tõttu.

Viimaste aastatega võrreldes jooksevkonto ülejäägi suurenemine siiski selgelt aeglustus, mis on kooskõlas Eesti Panga majandusprognoosiga.

Lisaks headele eksporditulemustele kasvas 2016. aasta neljandas kvartalis jätkuvalt kaupade ja teenuste sissevedu.

Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid eelmisel aastal rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti aasta kokkuvõttes netolaenuandja.

Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja väliskohustuste vahe kerkis selle taustal aasta kokkuvõttes miinus 37 protsendini SKP-st.