Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,5 miljardi ja imporditi ligi 1,9 miljardi euro eest.

Kaubavahetuse puudujääk oli veebruaris 426 miljonit eurot, mis on 132 miljoni euro võrra suurem kui eelmise aasta samas kuus.

Statistikameti väliskaubandusstatistika teenusejuht Evelin Puura tõi välja, et tänavu veebruaris moodustasid Eesti päritolu kaubad koguekspordist 61 protsenti ja aastaga vähenes nende osatähtsus nelja protsendipunkti võrra.

Eesti päritolu kaupade eksport kahanes aastaga kaheksa protsenti. "Kõige rohkem ehk 62 miljoni euro võrra vähenes Eesti päritolu mineraalsete toodete, sh põlevkivikütteõli ja töödeldud kütteõlide väljavedu," lisas Puura.

Enim eksporditi veebruaris elektriseadmeid (15 protsenti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid.

"Puidusektori eksport on vähenenud 2022. aastast alates juba, et see sektori eksport oli 3,1 miljardit eurot, mis moodustas 15 protsenti kogu Eesti ekspordist. Tänaseks on sellest järgi jäänud 2,6 miljardit, mis on ainult kümme protsenti Eesti ekspordist. Graanul Investil läheb täpselt sama hästi nagu kogu puidutööstussektoril. Et kui on vähem jäätmeid, on ka vähem, millest graanuleid teha," lausus Graanul Investi juhatuse liige Jaano Haidla.

Haidla, kes on ka metsa- ja puidutööstuse liidu juht, ütles, et tänavune aasta tuleb sektorile valitseva ebakindluse tõttu turbulentne, mis mõjutab ka SKP kasvu.

"Seda 2,3 protsendist kasvu võib küll loota siin riigi investeeringutest või tarbimise kasvust, aga tänu ekspordi vähenemisele kindlasti see number on väiksem juhul, kui me ei saa oma tööstusi ja eksporti käima," lausus Haidla.

Aastases võrdluses kahanes kõige rohkem ehk 48 miljoni euro võrra (29 protsenti) mineraalsete toodete, sh põlevkivikütteõli eksport. Mineraalsete toodete alla kuuluvad näiteks elektrienergia, maagaas, turvas ning erinevad kütused ja kütteõlid.

Veel vähenes transpordivahendite, sh sõiduautode ning puidu ja puittoodete, sh puitpelletite väljavedu Eestist. Veebruaris kasvas enim ehk 42 miljoni euro võrra väärismetallide, sh kulla ja investeerimismüntide ning 24 miljoni euro võrra elektriseadmete, sh kommunikatsiooniseadmete eksport.

Peamised ekspordipartnerid olid veebruaris Soome (17 protsenti koguekspordist), Läti ja Rootsi. Soome ja Lätti viidi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning Rootsi elektriseadmeid. Aastaga vähenes kaupade väljavedu enim Hollandisse (36 miljoni euro võrra) ja Singapuri (35 miljoni euro võrra), kuhu viidi mullusest vähem mineraalseid tooteid. Hollandisse kahanes töödeldud kütteõlide ning Singapuri põlevkivikütteõli eksport.

Enim suurenes kaupade eksport Lätti (24 miljoni euro võrra) ja Belgiasse (22 miljoni euro võrra). Lätti viidi rohkem mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat ning Belgiasse väärismetalle, sh kulda.

LHV majandusanalüütik Heido Vitsur ütles, et neljakuine ekspordi langus on halb näitaja, sest Eesti on muutnud kalliks maaks.

"Kuid mujal maailmas, kus hinnad nii kiiresti ei kalline, meie kaupa enam nii palju osta ei taheta. See on pikk probleem. See algas juba mõned aastad pärast finantskriisi ja sellele on IMF vähemalt tähelepanu juhtinud. Kui palka makstakse rohkem, aga toodangust rohkem ei tule, siis ongi tootlikkus maas. Me tõstame küll oma konkurentsivõimet sellega, et me oleme innovaatilised, kuid meie innovaatilisus ei pea igas sektoris, igas majandussektoris palkade ja hindade kasvuga sammu," lausus Vitsur.

Majandusministeeriumi analüütik Mario Lambing ütles, et samas re-eksport ehk teiste riikide kaupade müük läbi Eesti suurenes. Eesti toodete väljavedu mõjutasid ka ühekordsed tegurid.

"Mingis mõttes on positiivne, et me ei vii välja enam töötlemata puitu, vaid juba töödeldud tooteid. Samas oli ka selliseid küsitavaid muutusi, näiteks põlevkiviõli eksport või üldse õlide eksport oli päris tugevas languses ja see mõjutaski kõige rohkem Eesti päritolu kaupade eksporti veebruaris," ütles Lambing.

Veebruaris imporditi kaupadest kõige rohkem mineraalseid tooteid (14 protsenti koguimpordist), elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Võrreldes 2025. aasta veebruariga kasvas enim ehk 38 miljoni euro võrra elektriseadmete, sh akude sissevedu. Kõige rohkem vähenes transpordivahendite, sh raudteevagunite import.

Veebruaris imporditi kaupu enim Lätist (13 protsenti koguimpordist), Soomest ja Saksamaalt. Lätist ja Soomest toodi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Enim suurenes kaupade import Soomest (40 miljoni euro võrra), kust toodi mullusest rohkem mineraalseid tooteid, sh elektrienergiat. Kõige rohkem vähenes import Leedust (18 miljoni euro võrra), kust toodi vähem mineraalseid tooteid, sh mootoribensiini.