Jooksevhindades eksporditi kaupu ligi 1,6 miljardi ja imporditi enam kui 1,8 miljardi euro väärtuses. Kaubavahetuse puudujääk oli 247 miljonit eurot, mis on 103 miljoni euro võrra väiksem kui aasta varem.

Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenusejuhi Evelin Puura sõnul jaanuaris kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas – eksport suurenes aastaga 11 protsenti ja import kaks protsenti.

Euroopa Liidu välistesse riikidesse aga kahanes kaupade väljavedu 16 protsenti ja sealt ka toodi 20 protsenti vähem kaupu. "Seda mõjutas kõige enam eelmise aasta jaanuari suurem kütuste eksport Singapuri ning impordis suur ühekordne tehing Türgist," lisas Puura.

Jaanuaris kasvas enim väärismetallide eksport

Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (14 protsenti koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13 protsenti), puitu ja puittooteid (11 protsenti) ning mineraalseid tooteid (11 protsenti). Mineraalsete toodete alla kuuluvad näiteks elektrienergia, maagaas ning erinevad kütused ja kütteõlid.

Võrreldes 2025. aasta jaanuariga kasvas enim ehk 44 miljoni euro võrra väärismetallide, sh kulla ja müntide, ning 23 miljoni euro võrra põllumajandussaaduste ja toidukaupade, sealhulgas nisu ja linaseemnete väljavedu Eestist. Kõige rohkem ehk 11 miljoni euro võrra (üheksa protsenti) vähenes transpordivahendite eksport.

Reeksport ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu suurenes jaanuaris aastaga 13 protsenti, Eesti päritolu kaupade eksport aga vähenes ühe protsendi võrra.

Tänavu jaanuaris moodustasid Eesti päritolu kaubad koguekspordist 63 protsenti, aastaga vähenes nende osatähtsus kolme protsendipunkti võrra. Kõige rohkem kahanes Eesti päritolu mineraalsete toodete, sealhulgas turba väljavedu Eestist.

Jaanuaris eksporditi kaupu enim Soome (18 protsenti koguekspordist), Lätti ja Rootsi. Soome ja Lätti viidi kõige rohkem mineraalseid tooteid ning Rootsi elektriseadmeid. Enim suurenes kaupade väljavedu Lätti (42 miljoni euro võrra ehk 34 protsenti) ning vähenes Singapuri (35 miljoni euro võrra ehk 96 protsenti). Lätti viidi mullusest rohkem ja Singapuri vähem mineraalseid tooteid.

Enim imporditi jaanuaris mineraalseid tooteid, elektriseadmeid ning põllumajandussaaduseid ja toidukaupu. Aastases võrdluses kahanes kõige rohkem ehk 78 miljoni euro võrra transpordivahendite (30 protsenti) import. Enim ehk 48 miljoni euro võrra kasvas mineraalsete toodete, sh elektrienergia sissevedu.

Peamised impordipartnerid olid jaanuaris Läti (14 protsenti koguimpordist), Soome ja Saksamaa.