Eestis on nimelt 40 protsenti valdkondade juhtidest naised. Sellest suurem on naisjuhtide osakaal vaid Indoneesias ja Venemaal. Ka Lätis ja Leedus on naisjuhtide osakaal kõrge, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uuringu autorite sõnul on üheks põhjuseks, et Balti riikides on naised ajalooliselt harjunud tööl käima. Riikides, kus naised on rohkem kodus, on ka naisjuhte vähem.

Euroopa Liidu riikide võrdluses on viimasel kohal Saksamaa, kus naisjuhte on 18 protsenti. Jaapanis aga vaid 7 protsenti.

Kuigi Eestis on naisjuhtide osakaal kõrge, on tippjuhtide seas naisi vaid 5 protsenti.

Uuringu autorid tõid välja, et kõigi riikide koondandmeid vaadates on nii häid kui ka halbu märke.

"Naiste kaasamine juhtimisse on aja jooksul kasvanud. Aastaga on ainult ühe protsendi võrra see kasvanud, kui eelmisel aastal oli 24, nüüd 25. Samal ajal on tõusnud see protsent, kus naisi juhtimises ei ole üldse. Üks samm edasi, üks tagasi," nentis Grant Thornton Baltic partner Anastasia Borovaja.

"Kuigi me üritame neid stereotüüpe vältida, siis need on nii sügaval meie sees, et neid on raske välja juurida. Kui me mõtleme, et mees on ettevaatlik, siis tekib tunne, et ta on möku. Kui naine tõstab häält, siis ta on natuke liiga agressiivne," lisas Kantar Emori käitumisteaduste juhtekspert Heidi Reinson.