Kolm nädalat tagasi peaministriks kinnitatud Läti Roheliste ja Talurahva Liidu liige Māris Kučinskis tunnistas, et ehkki taristu mõttes on Läti hästi arenenud - ta ise oli aastatel 2004-2006 Läti regionaalminister ning pälvis selle töö eest ka Läti Maarjamaa Risti II klassi teenetemärgi - , on Lätil Eestilt palju õppida, iseäranis e-teenuste valdkonnas.

Kahe riigi peaministrid tõdesidki, et koostööd peaks jätkama piiriüleste e-teenuste juurutamisel.

Ka Lätis suhtutakse pagulastesse vaenulikult

Kvoodipõgenike vastuvõtmisel on Läti juba Eestist ees - neile on esimesed pagulased kohale jõudnud. Kučinskis kinnitas, et saabunud pered õpivad usinalt läti keelt ning riik tegeleb nende igakülgse lõimimisega ühiskonda. Kokku on Läti lubanud vastu võtta 531 pagulast ning lisaks veel siiani Türki ootele jäänud põgenikke.

Samas rõhutas, Kučinskis et ka pagulasküsimuses on Läti ja Eesti teinud koostööd. "Meie mõlemad riigid defineerisid ühiselt seda, milist põgenike kontingenti me tahame vastu võtta – need on lastega pered, keda me suudame kõige paremini ühiskonda integreerida," selgitas Läti peaminister. Ta tõdes, et ehkki riik on teinud kõik selleks, et põgenikud sotsialiseeruksid, mis on siiani ka edukalt kulgenud, on Lätis suhtumine põgenikesse siiski väga negatiivne.

"Küsimus on, kas ka edaspidi õnnestub meil saada sama kontingent, sest teada on, et see ei pruugi olla ainus kontingent, keda me saada võime," selgitas Kučinskis lätlaste suhtumist. Ta rõhutas, et ehkki Euroopa Komisjon soovitab neil põgenike vastuvõtmise protsessi kiirendada - just nagu Eestigi on saanud sama soovituse - , toimetavad nad siiski omas tempos ja jätkavad samamoodi nagu seni, valides võimalusel vastuvõtmiseks ja lõimimiseks välja just peresid.

Julgeolekuohte tuleb Euroopale ühiselt selgitada

Iseäranis oluliseks pidas Kučinskis kokkuhoidmist julgeolekuküsimustes. "Vajame ühist positsiooni kõigis kolmes riigis, sedasi saame jõudu, et mitte rünnata, vaid et olla tugevamad oma riigis," selgitas Kučinskis. Ta rõhutas, et Eesti eeskujul kavatseb ka Läti oma piiri tugevdada. Rõivas avaldaski Läti kolleegile tunnustust kaitsekulutuste hüppelise tõstmise eest.

Läti peaminister uskus, et Balti riikidel on hea arusaam hübriidsõja elementidest, mida tuleks Euroopa kolleegidega jagada.

Ka Rail Baltic vajab enam koostööd

Kučinskis kinnitas, et Rail Balticu trass ei hakka ilmselt üle Valga kulgema. Nagu Eestis, nii on ka Lätis projekti suhtes palju skeptikuid, mistap tunnistas Läti peaminister, et ta teadvustab endale vajadust skeptikutega hakkama saada.

"Mõistan ka seda, et protsess on juba pöördumatu ja kõik kolm riiki alustavad ehitamist juba lähiajal. Minu arvates on väga oluline, et meie kolm riiki ei kaotaks ühtsust selles projektis – selleks tuleb kõige kõrgema taseme kohtumisi teha võimalikult tihti. Praegu on iga riik valinud oma etapiga omaette tegelemise, aga poliitiline ülesanne on see projekt ühiselt lõpuni viia," rõhutas Kučinskis.

Samuti tõdes Läti peaminister, et piirilinnade Valga-Valka sisuline piiriülesus tuleks ka riikliku tähelepanu alla võtta ning naaberriikide nimekaime vastastikku rohkem toetada.