Signe Ratso andis intervjuu ETV saatele "Välisilm".

Ukrainas on relvarahu ametlikult toimivaks kuulutatud. Kas see tähendab, et Euroopa Liit mõtleb, et sanktsioone peaks hakkama maha võtma?

Praeguse seisuga on sanktsioonid jõus, aga Euroopa Liit jälgib olukorda hoolikalt, mis Ida-Ukrainas toimub ja reageerib vastavalt sellele. Sanktsioonid on rakendatud nii, et neid on võimalik ka tagasipöörata, kui Venemaa tegevus selleks peaks põhjust andma.

Venemaa käitumine - Ukraina okupeerimine ja sõja alustamine - on tulnud Euroopa Liidule üllatusena. Kui kiiresti suutis Euroopa Liit ennast mobiliseerida selles konfliktis?

Tegelikult, arvestades, kui keeruline on Euroopa Liidu otsustusprotsess - ja tavaliselt võtab otsusteni jõudmine päris pikalt aega -, siis võib öelda, et siin suutis Euroopa Liit reageerida võrdlemisi kiiresti ja adekvaatselt. Kui vaatame ka, mida on teinud Venemaa omalt poolt - kehtestanud vastumeetmed teatud põllumajandustoodete impordikeelu osas -, siis ka siin on Euroopa Liit reageerinud kiiresti ja leidnud võimalused, mis on ühtse põllumajanduspoliitika ja kalanduspoliitika piires, kasutanud neid meetmeid, mis negatiivset mõju Euroopa Liidu tööstusele leevendaksid.

Kes on Venemaa põllumajandustoodete impordikeelust rohkem kahju saanud - Euroopa Liit või Venemaa ise?

On mõned hinnangud, et Venemaa on teinud karuteene oma tarbijatele, sest kui vaadata, millistele sektoritele on Euroopa Liit sanktsioonid rakendanud, siis neid on tehtud nii, et nad ei haavaks Venemaa tavatarbijat. Aga Venemaa oma põllumajandustoodete impordikeeluga läheb just tavatarbijate maale ja tegelikult paljud need, kes on harjunud tarbima näiteks prantsuse juuste vms, siis nendele harjumuspärast toodet Venemaa lettidelt ei leia.

Kui rubla on sellises kukkumises nagu praegu ja jätkab langemist, siis kas sanktsioone on üldse vaja, sest kes ikka sinna insvesteerida julgeb?

Ilmselt on rubla langus kahtlemata see, mis majanduslikult Venemaale olulist mõju avaldab ja tõepoolest, sellel võib olla suurem mõju kui impordikeelul.

Euroopa Liit on Ukrainat toetanud hästi, samas näeme, et Ukraina pole läbi viinud ühtki suurt ja põhjalikku reformi, mida praegustes tingimustes oleks kõige lihtsam läbi viia? Kas Euroopa Liit ei peaks praegu rohkem survestama ja võib-olla isegi karistma Ukrainat?

Peame silmas pidama ka seda, et Ukraina on sõjaolukorras, osas riigist toimub sõjategevus ja kahtlemata tema võimekus, ka tulenevalt grivna langusest, on piiratud.

Kui palju on olukord sundinud Euroopa Liitu mõtlema enda reformide läbiviimise peale, et mitte olla niisuguses sõltuvses Venemaast?

Kindlasti on energeetikavaldkond see, millele on tõsiselt tähelepanu pööratud. Siin on eesmärk vähendada sõltuvust Venemaa gaasist, ka naftaimpordist. Siin on erinevad meetmed, mida saab teha Euroopa Liidu sees, reformida, et Euroopa Liidu siseturg energeetikas oleks toimiv. Kui vaatame Baltimaid või ka teisi piirkondi, siis peaks olema ühendused erinevate liikmesriikide vahel, et kui näiteks elektrienergiat jääb kuskil üle, siis oleks võimalik operatiivselt seda mujale tarnida.

Oma osa on ka vabakaubandusläbirääkimistel, selgelt ka läbirääkimistel USA-ga, sest teatavasti USA praegu kehtestab ekspordipiiranguid nii gaasile kui ka naftale. Üheks meie eesmärgiks on nendest piirangutest vabaneda pärast seda, kui meil on vabakaubandusleping USA-ga olemas. See annab võimaluse taas oma energiaturuallikaid mitmekesistada.

Kas praegune juhtum näitab Eestile ka seda, et me ei peaks üldse müüma oma põllumajandustooteid Venemaale?

Ma saan aru, et ettevõtjad vaatavad, mis on neile kasumlikum ja lihtsam. Kui saab hea hinnaga müüa Venemaale, siis seda on ka tehtud. Aga tundub, et ka Eesti põllumajandustootjad on oma negatiivsest kogemusest õppinud. Kui eelmise kriisi ajal moodustas Venemaa turuosa üle kolmandiku Euroopa Liidu põllumajandussaadustest, siis praegu on see vaid 8 protsenti.

Kas Venemaa üldse midagi kaotab, sest Venemaa on pöördunud ju Hiina poole?

Hiina on seda osavalt ära kasutanud, aga sundinud ka omalt poolt Venemaale teatud tingimsued peale. See tähendab, et hind, mida Venemaa saab Hiinast, on oluliselt väiksem, mida ta on saanud Euroopa Liidult.

Kas kriis näitab, et Euroopa Liidul ja Venemaal pole ühiseid väärtuseid üldse?

Ma ei oleks nii pessimistlik ja loodaks, et teatud muutus on võimalik ka Venemaal.

Millised need ühised väärutsed siis täna olla võiks?

Tänase seisuga on neid suhteliselt keeruline leida.