Ehkki ulatusliku mõjuga naftatankeriavarii toimumise tõenäosus Eesti vetes on suur, ei ole riik võimeline reostust õigel ajal avastama ega seda omal jõul likvideerima,  leiab riigikontroll.

Tihe laevaliiklus ning naftasaaduste ja muude kemikaalide veo osatähtsuse jätkuv kasv Läänemerel suurendab reostuse tekkimise tõenäosust, teatas riigikontrolli pressiesindaja. Naftavedu Eesti sadamate kaudu on aastatel 1993-2002 kasvanud ligi 20 korda. Kokku liigub Läänemerel päevas keskmiselt 2000 laeva ja umbes 200 neist on naftatankerid.

Keskkonnainspektsiooni hinnangul on ulatusliku mõjuga naftatankeriavarii  tõenäosus Eesti vetes ähvardavalt suur:  3-5 juhtumit 10 aasta jooksul. Reostuse mõju keskkonnale võib tulenevalt reostuse suurusest ning iseloomust olla katastroofiline. Seetõttu on oluline, et riik oleks võimeline reostusjuhtumitele kiiresti ning efektiivselt reageerima.

Probleemid algavad juba merereostuste avastamata jäämisest. Riigikontrolli hinnangul on piirivalveameti võimekus merereostusjuhtumite avastamisel võrdlemisi väike. See on põhjustatud eelkõige nüüdisaegsete õhuvaatlusseadmete puudumisest, lendude vähesusest ning sellest, et õhuvaatluste kavandamisel ei arvestata riskihinnanguid. Keskmiselt tehakse nädalas 1- 2 patrull-lendu.

Kui reostus on juba tekkinud ning ka avastatud, peaks algama selle kiire likvideerimine. Selleks et nii reostuse likvideerimist korraldava ametkonna sisene tegevus kui ka koostöö teiste ametkondadega oleks merereostusjuhtumite korral hästi koordineeritud, on vajalik riikliku reostustõrjeplaani olemasolu. Senini Eestis riiklik reostustõrjeplaan puudub.

Juba neli aastat tagasi aset leidnud Eesti seni suurim reostusjuhtum tankeriga Alambra tõi teravalt esile riikliku reostustõrjeplaani puudumise tagajärjed. Vaatamata sellele ei ole ministeeriumid senini jõudnud kokkuleppele, kelle kohustuseks selle koostamine on.