Riskianalüüsis tuuakse välja 26 kõige tõenäolisemat katastroofi, millest ETV saade "Pealtnägija" reastas omakorda kümme.

10. kohal on massirahutused, mille mahasurumise valmisoleku parandamiseks tuleb praeguse 255 märuliväljaõppega politseiniku arvu suurendada 300-le ja muretseda juurde hulga erivarustust, näiteks veekahuri ja pisargaasigranaate.

9. kohal on terroriakt, mille puudumisega on Eestil seni õnne olnud. Samas oli 1990. aastate alguses mitu pantvangikriisi, kui Tallinnas maandusid kaks Venemaal kaaperdatud lennukit, mis nõudsid pommi õhkimise ähvardusel pääsu läände. Mõlemal korral saadi pantvangid elusalt ja tervelt kätte ning kaaperdajad andsid lõpuks alla.

Ohvritega pommiplahvatus on paraku Eestis aga tavaline sündmus. Palju suurem tõenäosus on vastu taevast lennata Lasnamäe pommimehe stiilis maniaki tõttu või peretüli kõrvalseisjana. Viimati tänavu märtsis pani 38-aastane Sergei peretüli järel Tallinnas Kuldnoka tänava kortermajas plahvatama lõhkekeha, mis tappis tema enda ja väikelapse, vigastas viit majaelanikku ning põhjustas tõsiseid kahjustusi hoonele.

Rahvusvahelise terrorismi oht on Eestis madal, kuid tõuseb, arvestades meie liitu USA-ga ning osalemist missioonidel, näiteks Afganistanis. Ka äsja ilmunud kaitsepolitsei aastaraamat tõdes, et Eestis pole teadaolevalt terroristlike organisatsioonide liikmeid ega toetajaid.

8. kohal on finantskrahh, mis võrreldes teiste ohtudega on tabelis veidi ootamatu. Samas võib tõsine tõrge või kollaps finantsmaailmas halval juhul kaasa tuua palju suurema kaose kui pomm.

7. kohal on suur torm ja üleujutus. Meenub kohe 2005. aasta jaanuaritorm, mille sarnast mitu inimpõlve Eestis nähtud pole. Pärnu muutus Veneetsiaks, inimesi evakueeriti Haapsalus, meri viis kõikjal rannikul minema ka kapitaalseid rajatisi. Katused lendasid nagu tuulelohed isegi kaugel sisemaal ning suur osa Eestist jäi elektrita.

Ehkki neli päeva möllanud torm teadaolevalt inimelusid ei nõudnud, ulatusid ainuüksi Pärnus kahjud 350-700 miljoni kroonini. Tänu tormides saadud koolitusele on laastava tormi ja üleujutuse ohtu riskianalüüsides hiljem alandatud, kuid ilmselt teeb tänavune kevad jälle korrektiivi.

6. kohal on ulatuslik metsatulekahju. Lähiajaloo metsikumad metsapõlengud olid 2006. aasta kuumal suvel, kui põles 1200 hektarit Agusalus ja 600 hektarit Vihterpalus. Õnneks pole metsapõlengud seni inimelusid nõudnud ja suurtesse asulatesse levinud. Ohutabelis edestavad need siiski torme ja üleujutusi, kuna mets põleb Eestis väga tihti, statistiliselt lausa üle 170 korra aastas, ning tuletõrjujaid on oluliselt koondatud.

5. kohal on tuumaõnnetus. Kui Eestis ohustsenaariume seitse aastat tagasi tegema hakati, oli kohal number üks Sosnovõi Bor. Need, kes mäletavad Tšernobõli katastroofi, saavad aru, miks.

Venelased pikendasid Eesti piirist vaid 80 kilomeetri kaugusel asuva Tšernobõli tüüpi tuumajaama reaktorite tööaega korduvalt. Kuid viimasel ajal on ohustsenaariumide tegijad Sosnovõi Bori riskitaset siiski alandanud.

Tallinnale isegi lähemal asub tuumajaam Soomes Loviisas, kuid Sosnovõi Bor teeb palju närvilisemaks, sest viimati peatati üks sealne reaktor lekke tõttu läinud augustis.

4. kohal on küberrünnak. Väidetavalt pidas Eesti 2007. aasta massirahutuste ajal maha ka maailma esimese kübersõja, mistõttu pälvib ulatuslik küberrünnak riigi riskitabeli koostajate meelest nii kõrge koha. Nii nagu finantskollapsi puhul võib rünnak küberruumis, kui see tähtsad teenused pikaks ajaks rivist välja lööb, kaasa tuua tõsise kaose ja isegi inimohvrid tänavatel.

Kriitilised sihtmärgid on näiteks Elion, Eesti Energia, pangad ja Tallinna Vesi.

3. kohal on pandeemia. Paljudes riikides on suur epideemia sarnastes tabelites kohal number üks. Kardetakse eeskätt uue supergripi teket, kui kohtuvad loomariigist pärit väga surmav ja inimestelt pärit väga nakkav influentsa. Viimati hüppas gripp loomariigist inimesele 1918. aastal ja siis tappis nn Hispaania gripp tagasihoidliku arvestuse järgi 21 miljonit inimest. Mitmed asjatundjad usuvad, et on ainult aja küsimus, kui midagi sarnast uuesti juhtub.

Sotsministeeriumis on detailne pandeemiaplaan, mis peaks vältima ühiskonna kokkuvarisemise igasuguse suurepideemia, aga ka bioterrorismi puhul. Paari päevaga saab Eesti 6500 voodikohast kolmandiku ehk umbes 2000 kohandada epideemia ohvrite vastuvõtuks.

2. kohal on suurõnnetus ohtlike ainetega. Siin on tegemist ohtlike veostega, mida käideldakse mõnedes Eesti kõige tihedamalt asustatud piirkondades. Kõige mustema stsenaariumi kohaselt võib näiteks Muugal süttinud ešelon algatada ahelreaktsiooni, kus lendab õhku kütuseterminal, aga ka seal lähistel käsitletav ammooniumnitraat ja pool linna takkapihta.

Näiteks 7. mail 2004 süütasid pätid 125 meetri pikkuse ja kolme meetrit kõrge liiprikuhila Suur-Sõjamäel bensiinitsisternide läheduses. Toona päästsid pritsimehed hävingust vähemalt terve Suur-Sõjamäe, kui mitte enamat, sest ohutsooni jäid ka mitmed gaasihoidlad. Sarnane oli ka aasta hiljem Muugal pikaks ajaks päikese kätte küpsema jäänud ja lekkima hakanud bensiiniešelon. Päästeamet eraldas toona vagunid ja jahutas maha.

Riikliku riskianalüüsi andmetel on Eestis 43 suurõnnetuse ohuga firmat. Näiteks ammoniaaki käsitleva Nitroferti vahetus läheduses elab Kohtla-Järvel 22 000 inimest. Viimati 2008. aasta oktoobris toimus Lasnamäel Krimelte keemiatehases plahvatus ja põleng, kus said vigastusi kolm inimest, kuid arvestades kemikaalide kogust oli see veel väga õnnelik õnnetus. Ehkki ohtlike veoste välja viimisest tiheasustuse aladelt on palju juttu, on tegusid olnud vähe.

1. kohal on merereostus. Mereliikluse tihedust ja veetavate koguste suurust arvestades pole asjatundjate sõnul küsimus, kas see juhtub, vaid millal juhtub. Riske suurendab see, et Läänemeri on juba niigi üks maailma saastatumaid. Lisaks saabub umbes iga seitsme aasta tagant karm talv, mis kaanetab mere ja teeb navigeerimise keeruliseks.

Seni suurim õnnetus juhtus 2000. aasta septembris, kui Muugal seisnud naftatankerist Alambra voolas vette ligi 250 tonni toornaftat. 2006. aastal saastas seni tabamata laev Nõva randu, misjärel räägiti järjekordselt, et tuleks luua transiidifirmade rahastatav õlifond, et võimaliku katastroofi tagajärgi likvideerida. 

Ehkki naftakatastroof merel on juba aastaid risk number üks, siis Eesti tõrjevõimekus on tagasihoidlik. Eesti suudab ise kokku korjata vaid umbes 100 tonni naftat, kuid üks suurem tanker on 100 000 tonni.

Ametnike sõnul asjaga tegeletakse. Alles ülemöödunud nädalal sõlmiti leping uue reostustõrjelaeva saamiseks ja sellest aastast peaks lõppema ühepõhjaliste tankerite liiklus Läänemerel. Samas teeb paljud väga närviliseks uus risk - Vene-Saksa gaasijuhe,  mille tööd võivad merepõhjast üles keerata näiteks sinna II maailmasõja järel uputatud ründemürke.

Kokku toob Eesti hädaolukordade riskianalüüs välja 26 erinevat ohustsenaariumi, kuid nagu näitas äsja üks pisemat sorti Islandi vulkaan, on suurim oht ootamatus, tõdes "Pealtnägija".