Ettevõtjad võiksid pilgud suunata näiteks nendesse riikidesse, kellega Euroopa Liit sõlmib vabakaubanduslepingud - möödunud aastal oli selleks Lõuna-Korea ja sel aastal on India, rääkis Ratso intervjuus ERR-i uudisteportaalile. Lähematest riikidest nimetas ta Ukrainat.

Samuti soovitas Ratso Eesti ettevõtjatele otsida nišitooteid, millel oleks väljaspool turgu. Ta tõi eeskujuna välja, et Euroopa eksport tervikuna on praegu tugev kõrgema lisandväärtusega kaupade sektoris.

"See ei tarvitse olla ainult kõrgtehnoloogia, need võivad olla ka mingisugused hästi töödeldud toiduained ja joogid," sõnas Ratso. Tekstiili sektoris mängivad praegu aga olulist rolli tehnilised tekstiilid, mida tavatarbimises ei kasutata, lisas ta.

Ratso hinnangul jätkub ekspordipotentsiaal ka sektorites, mis praegu on Eestis kõige suuremad - puidutööstuses ning elektroonika- ja masinatööstuses.

"Võiks vaadata näiteks rohkem ka teenuste ekspordi suunas," lisas Ratso. Tema sõnul on IT-teenuste valmistamine kaugetele turgudele kindlasti sektor, mis võiks olla ka tulevikus perspektiivikas.

Majanduse tõus tõi ka inflatsiooni tõusu

Eesti kõrgest inflatsioonist rääkides ütles Ratso, et majanduslanguse ajal oli inflatsioon alla surutud, kuid nüüd, kui on esimesed majanduskasvu numbrid saavutatud, on kasvanud ka inflatsioon.

Oma roll oli hinnatõusus ka kaudsetel maksudel, tõdes Ratso. "Aga siin ongi küsimus selles, et kui need on olnud vajalikud ära teha, siis see on midagi, mis tuleb üle elada," lisas ta.

Välisteguritest nimetas Ratso kallinenud nafta ja toiduainete hinda. "Kui sisendid, näiteks vili, millest küpsetatakse leiba-saia, on kallinenud, siis kindlasti avaldab see mõju ka toiduainete hinnale."