Elering tuli hiljuti välja plaaniga ehitada Eesti eri paikadesse kokku 900 megavati ulatuses gaasielektrijaamu.

"Me kindlasti kavatseme osaleda, kavatseme anda ka sisendit sellele ja Eesti varustuskindluse jaoks on see oluline suund," ütles Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko.

"Alexelal oleks huvi ehitada neid jaamu juhul, kui tuleb mingisugune meede, mis pakub nendele jaamadele ka tulukindluse. Kindlasti peaks see olema pikaajaline tulukindlus ja piisav, et see jaam, isegi kui see pääseb vähe turule, oleks tasuv investoritele," lausus Alexela energiakaubanduse juht Kalvi Nõu.

Sellised jaamad vahetavad välja vanade jaamade toetuse ehk saartalitluse, mis läheb üle uutele võimsustele. Kui praegu kulub saartalitlusele 60 miljonit eurot aastas, siis tulevikus uuele toetusele üle 100 miljoni euro.

"Elering on ka väitnud siiani, et see raha tuleks saartalitluse fondist. Ütleme, et sama raha kasutatakse selleks, et neid gaasijaamu rajada – mis iseenesest on tervitatav, sest kahte erinevat võimekust ei olegi Eesti riigil korraga vaja, see oleks liiga kallis. Aga kui palju sinna täpselt raha kuluks? Täna on veel väga vara öelda, sest täpseid tingimusi ei ole teada," ütles Nõu.

Mingeid muid tulutoetusi riik gaasijaamadele ei paku.

"Nii see võiks ideaalis juhtuda, et kui põlevkivijaamad lähevad välja, mis iganes tempos need lähevad, et siis selle asemel tulevad uued jaamad, lõpptarbija vaatest täiendavat kulu ei tule," lausus energeetikaminister Andres Sutt.

Durejko sõnul ootavad turuosalised riigilt selgeid seisukohti nii gaasijaamade kui ka tuleviku suurinvesteeringute osas.

"Ma usun, et turul on vajadus juhitavate võimsuste kasvu järele ja ilma tulukindlusmeetmeteta need kindlasti ei juhtu. Millises mahus, mismoodi, ma usun, et selle aasta jooksul me näeme numbrit. Kindlasti vajalik initsiatiiv, aga kindlasti peame ka arvestama seda, et ühiskonna kulu mõistes tuleb leida optimaalne lahendus. Meil on siiski ka põlevkivijaamad teatud võimekuses, tuleb vaadata üle see üleminek ja siis leida sobiv lahendus elektri hinna, ühiskonna kulu ja ka varustuskindluse vaates," lausus Durejko.

Riiklikud tulukindluse meetmed võivadki tulla vaid suurinvesteeringutele, nagu meretuulepark, vesisalvesti või tuumajaam.

"Siin me jätkame tööd koos ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ja rahandusministeeriumiga, sest ka meie oleme samal seisukohal juba tükk aega, et ainult pangakohustuste käendusest ei piisa – on vaja tulukindlust ka investoritele ja see töö läheb nüüd edasi," ütles Sutt.