Nädala eest sai avalikkus julma vaatepildi osaliseks, kui 13-14-aastaste poiste jalgpallivõistlusel muutusid Tallinna Legioni klubi mängijad FC Nõmme Unitedi vastu niivõrd vägivaldseks, et mäng tuli katkestada ja mitmed noored sportlased lõpetasid haiglas. Jalgpalliliit määras karistused nii jõhkrutsenud mängijatele, treenerile kui ka klubile.

"Lapsel on tegelikult kaks poolt, kuhupoole ta siis väljaku vaatab – üks on lapsevanem, kes võib-olla toimetab oma emotsioonidega ja oma emotsioonide najal, aga teisel pool on treener. Tegelikult treeneril on kõige rohkem neid hoobasid, kuidas seda keskkonda ikkagi kontrolli all hoida. Et siin pigem peeglisse peavad vaatama kõik täiskasvanud, aga alati, kui me räägime treeningkeskkonnast ja mängukeskkonnast, siis esimesena treener peaks vaatama enda otsa," sõnas jalgpalliliidu tehniline juht Mario Hansi.

Vaos peavad end aga lähiajal hoidma ka Legioni pealtvaatajad ehk lapsevanemad, kui nad ei soovi klubi eemaldamist Eesti meistrivõistlustelt. Ja kuigi eelmisel nädalavahetusel toimunu oli õnneks erandlik juhtum ja suur osa mängudest toimub siiski sõbralikus õhkkonnas, siis üldine trend on see, et üha sagedamini tuleb korrale kutsuda lapsevanemaid tribüünidel.

"Mäletan väga hästi, eelmisel aastal, kui ma esimesest minutist hakkasin juba kuulma roppusi tribüünilt ja ebaviisakat käitumist. Siis ma korraks peatasin mängu ja läksin lapsevanemate juurde. Seletasin mängu ajal, et te olete eeskujud ja lapsed vaatavad teid, lapsed kuulavad mida te räägite – palun olge mitte minu jaoks, vaid enda laste jaoks eeskuju," lausus Levadia jalgpallikooli spordidirektor Vladimir Voskoboinikov.

Vanematel on tekkinud suured ootused oma lastele, mis tihti just võistlusolukorras kulmineeruvad ja meelest kipuvad minema head kombed ning asjaolu, et vastasteks on samuti siiski lapsed.

"Helikoptervanemlust tekib järjest rohkem ja seda enam tekib ka suurem emotsioon või emotsionaalne side selle lapse või mängijaga. Ehk siis lapsevanemad tahavadki, et nendel lastel läheks väga hästi ja nad elavad neile kaasa ja seal on väga palju energiat, mis suunatakse selle lapse edukuse suunas," sõnas Hansi.

"Lugesin ühte silti harjutusväljaku seina peal, et me ei mängi mõisa peale. Kurat, aga see tunne on täpselt selline, et mängitaksegi mõisa peale. Täna on see, et see raha tuleb ju tegelikult kõik lapsevanemate taskutest. Tegelikult see on kulu ja loodetakse saada seda emotsiooni, kas võidu näol või millegi muu näol. Aga siin on kuskil mingisugune asi lapsevanemate peades vist läinud veits lappesse," lausus jalgpalli mängiva lapse isa Indrek Raadik.

See, et hiljutine vänge olukord toimus eri rahvusest mängijate vahel, ei ole suures pildis oluline, sest ekspertide sõnul tuleb eelkõige inimeseks jääda. Ühiskondlikel põhjustel on eesti ja vene rahvuste vahel viimasel ajal pingeid rohkem ette tulnud.

"Ma arvan, et me teame kõik, mis seal taustal ja seal ei olegi võib-olla laste enda, vaid on ikkagi jälle see, mis kodust tuleb või kuskilt mujalt," ütles Viimsi jalgpalliklubi peatreener Martin Reim.

"Näiteks mina kui treener tihtipeale kasutan kolme keelt oma treeningutel. Kui emotsioonid on väga kõrged, siis inimesed ehk pealtvaatajad väljendavad mõtteid oma emakeeles ja võib-olla kellelegi see ei meeldi ja nii edasi, aga praegu me ei räägi sellest. Meie roll rääkimata rahvusest on luua ühtne hea Eesti jalgpallikultuur," lausus Voskoboinikov.

Aastas toimub 5000 jalgpallimängu ja kuigi kõik need ei ole vägivaldsed, siis pea igal nädalavahetusel on tribüünil mõni lapsevanem, kes oma ebaviisaka käitumisega tekitab halva õhkkonna. Ühe vanema algatusel võiksid kõik emad ja isad edaspidi sõbralikult enne mängu algust üksteist tervitada.

"Ütleme niimoodi, et kui ma seda videot vaatasin, siis ma ei hakka ilustama – süda läks pahaks. Seda ei olnud ilus vaadata ja veel rohkem seda ei olnud ilus kuulata, mis tuli tribüünidelt lastevanemate suust. Sündis see, et ma võtsin paari inimesega ühendust ja kirjutasin, kas selline mõte võiks lendu minna, et lapsevanemad lepiksid enne mängu kokku, et nad vaatavad sõbralikus keskkonnas, ilma tsensuursete sõnadeta, ilma kritiseerimata kohtunikku, mängijaid, mida iganes veel ja surutakse kätt," sõnas Raadik.

Täpselt nii algaski pühapäevane U13 vanuseklassi kohtumine FC Tallinna ja Harju jalgpalliklubi Rae vahel. Lootus on, et sõnum levis valjult üle Eesti ja ehk juurdub niimoodi järgmine hea tava, iseasi kui kauaks.

"Fakt on see, et see ei kesta kaua. Aga täna ma arvan, et see on just see hetk, kus me saame sellele murekohale, probleemile natukenegi tõmmata tähelepanu ja lapsevanemaid kaasa mõtlema panna," ütles Raadik.