Vägivald noorte jalgpallimängul tõstatab küsimuse täiskasvanute vastutusest

Laupäeval Männiku kunstmurustaadionil toimunud U15 jalgpalli esiliiga mängust Nõmme Unitedi ja Tallinna Legioni vahel kujunes vallandunud vägivalla tõttu kaos.
Meedias on kajastatud nii ühe kui teise poole mängijat, lapsevanemate ja pealtnägijate versioone. Fakt on aga, et ühe noore jaoks lõppes mäng kipsis jalaga, robustse mängustiili tõttu said veel mitmed vigastada. ERR otsis vastust küsimusele, kas võidu hind on magusam, kui see saavutatakse mänguoskuste ja trennis harjutatud kombinatsioonide tulemusel või hoopis füüsilise ja vaimse vägivalla toel.
Kui mis tahes spordivõistlusel tekib olukord, kus vägivaldne käitumine jääb kohtuniku tähelepanuta ja treener ei sekku, siis puudutab see korraga nii reeglite jõustamist, kasvatustööd noortespordis kui ka klubi või alaliidu vastutust. Laupäeval Nõmme Unitedi ja Tallinna Legioni vaheline jalgpallimäng näitas selgelt, et kuskil on midagi valesti läinud. U15 vanuseklassis mängivad, nagu nimigi ütleb, alla 15-aastased poisid, kelle füüsiline jõud ja võimekus on erinevad, samuti see, kelle järgi joondutakse, ütles kahe jalgpalli harrastava poja isa ja haridustöötaja Kert Valdaru.
"Loomulikult tuleb selliseid intsidente väljaku ääres ette. Olen saanud mitmetelt lapsevanematelt tagasisidet, et ka nende viimase aja kogemused on olnud väga negatiivsed. Tundub, et viimasel ajal on levimas trend, kus lapsevanemad ei käitu väljaku ääres adekvaatselt. See kandub tegelikult ka väljakule üle – kui lapsevanem plaksutab selle peale, et laps mängib jõhkralt, siis laps saab sellest ju innustust," rääkis Valdaru.
See on klubikultuuri küsimus, kus eesmärk on ainult võit ning lapse ja meeskonna areng jäävad tahaplaanile.
"Teise meeskonna lõhkumine ja väljakule kaklema minemine ei anna tegelikult jalgpallioskustele midagi juurde. Võib-olla saab mõnest tublist noorest MMA-maadleja, aga sel juhul võiks kohe sinna trenni minna. Tegelikult on see küsimus klubile: millised eesmärgid on nad oma laste meeskondadele seadnud? Kas võit eesmärgina pühitseb abinõu või on meie eesmärk pakkuda lastele jalgpallist rõõmu? Seejuures peaksime aitama seda rõõmu saavutada nii, et noortel on võimalik isiklikult areneda ja tunda, et see on üks tore koht. Eesmärk peaks olema elurõõmsate, vaimselt tervete ja füüsiliste inimeste kasvatamine tulevikuks," leidis Valdaru.
Treener annab lapsele peale spordiala tehnika ja kombinatsioonide õpetamise kaasa ka teatava spordifilosoofia. Treenerikutse andmine ja treeneri pädevuse hindamine on Eesti olümpiakomitee haldusalas. EOK asepresident Gerd Kanter ütlebki, et siin on kindlasti laiem spordieetika küsimus, mitte ainult ühe mängu intsident.
"Praegusel hetkel moodustab treenerikutse omandamisel väga olulise mooduli teadlikkus sporditurvalisusest ja spordieetikast. Selge on see, et täna on kohati veel levinud suhtumine, mis ülistab ainult tulemust. Õnneks on aga üha enam tekkinud arusaam, et kui räägime distsipliinist, järjepidevusest ja raskest tööst, siis selle aluseks on motiveeritud noorsportlane, kes tahab ise kuhugi jõuda. Tegelikult saab seda saavutada eelkõige läbi turvalise keskkonna pakkumise, kus on võimalik areneda ja kus on okei ka eksida. See on sõnum, mida sport peaks noorele andma – et see on tore valdkond, millega tasub tegeleda nii tippsporti silmas pidades kui ka harrastusena," rääkis Kanter.
"Spordi üks võlu on selles, et seal on konkreetsed reeglid ja väga selgelt reglementeeritud tehnika, mida tohib viljeleda. Kui räägime treeneri rollist kõige selle edasiandmisel, siis kindlasti on treener oma isikuga väga selge eeskuju. Teame ju väga hästi, et meie enda käitumine väljendab neid põhimõtteid, mida me oma sportlastelt ootame, palju mõjusamalt kui see, kui ollakse lihtsalt käsulaudade jagaja jõupositsioonilt. Igal juhul on treener väärtuste kandja ja eeskuju," lisas ta.
Jalgpalli liit teeb ennetustööd ja panustab ka laste turvalisusse. Kuna aga aastas toimub sadu mänge, siis kõike kontrollida on võimatu. Eesti Jalgpalli Liidu avalike ja koostöösuhete vanemspetsialist Kaarel Täll tunnistab, et avalikuks saanud juhtum on tõsine.
"Seetõttu toimub hetkel üksikasjade ja info kogumine. Osapooltel on aega kuni kolmapäevani oma selgitusi esitada, sest meie jaoks on oluline saada mõlemalt poolelt võimalikult täpne ülevaade. Samuti analüüsime kogu foto- ja videomaterjali, mida meil on päris palju," ütles Täll. "Praegu on veel keeruline seda üksikjuhtumit väga täpselt kommenteerida, kuid kinnitan, et suhtume sellesse väga tõsiselt. Otsusteni jõutakse peagi, aga millised need täpselt on ja millal need tulevad, on täna veel vara spekuleerida," lisas ta.
Kanter meenutab, et EOK korraldas eelmisel aastal lausa kampaania, mis puudutab lapsevanemte käitumist noorte spordivõistlustel.
"Siinkohal lasub ka lapsevanematel väga oluline eeskuju roll. Nende põhiroll on lapsi toetada, mitte sekkuda tribüünilt õpetussõnadega, kuidas lapsed peaksid mängima. Vastasel juhul tekib lapsel segadus, et kes siis mängu juhib – kas treener või lapsevanem. See rollide segasus on ohtlik. Kuna see teema on praegu nii aktuaalne, siis võiks see olla paljudes kodudes ka vestlusteemaks," ütles Kanter.
Kokkuvõttes on tähtis see, et vägivald ei kuulu noortespordi juurde. Kui vastane on selgelt parem, on tark kaotus väärikalt vastu võtta.
Toimetaja: Mait Ots








