Euroopa Liidu 90-miljardiline laen Ukrainale on jaotatud kahe aasta peale. Välisministeeriumi kantsleri Jonatan Vseviovi sõnul peaks esimene seitse miljardit eurot jõudma Ukrainani juba mai keskel.

"Millele nad kuluvad, on kõik ette paika pandud ja teada. Üks osa läheb niisama Ukraina eelarve toetuseks, et Ukraina riik säilitaks oma maksejõu. Ja teine osa loomulikult relvade ostuks, sealhulgas droonide ostuks Ukraina enda kaitsetööstuselt," lausus Vseviov.

"Me teame, et on olnud suur puudus või mida kulub kõige rohkem on ikkagi õhutõrjemoon, nii et eeldatavasti see raha suures osas, mis läheb sõjaväele, kasutatakse ära siis õhutõrje erinevate vahendite soetamiseks," sõnas kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg.

Ukraina jaoks on seega endiselt kriitilise tähtsusega USA Patrioti süsteemi raketid, mille varud on Iraani sõja tõttu märkimisväärselt kahanenud. New York Timesi andmetel on viimase kahe kuu jooksul piirkonnas kulutatud rohkem kui 1200 tõrjeraketti. See on pea kaks korda rohkem kui Ukraina on saanud kasutada nelja sõja-aasta jooksul. Kokku on kuivanud ka muu moon, mistõttu lükkasid ameeriklased edasi liitlaste tarneid. NATO initsiatiiviga Ukrainasse saadetav USA varustus ja moon on Vseviovi kinnitusel aga seni liikunud plaanipäraselt.

"Aga see ei muuda muidugi laiemat pilti. Tuleb olla nutikas, tuleb mõelda kogu aeg ka võimalike alternatiivide peale. Ei ole ju paremat sõjatööstuse innovatsiooni kiirendit kui sõda ise, nii et ukrainlased on siin ise olnud sunnitud olema seni ja kindlasti on ka edaspidi väga leidlikud," ütles Vseviov.

"Märtsikuu jooksul tuli informatsioon, et nad on oma püüdurdroonidega võtnud seal umbes 9000 Vene Föderatsiooni ründedrooni alla, nii et me näeme tegelikult, et Ukraina enda selline kaitsevõimekus kasvab päev-päevalt ja tõenäoliselt on ukrainlased ka ise iseseisvalt võimelised oma õhuruumi kaitsma," lausus Kiviselg.

Ettearvamatu poliitika tõttu on Ukraina viimase kahe aasta jooksul üritanud Saksa sõnul vähendada sõltuvust USA tarnetest ja nüüd võib see olla kasulik.

"Vanasti väga oluline HIMARS-ite laskemoon on nüüdseks kaotanud oma sellise kriitilise tähenduse, et neid kasutatakse, aga väga harva, võrreldes varasemate aastatega. Ka sellel 150-millimeetrisel suurtükilaskemoonal ei ole enam nii suurt rolli," sõnas julgeolekuekspert Rainer Saks.

Saks lisas, et kuigi USA tarned mõjutavad sõja käiku järjest vähem, siis jätkuvalt on asendamatu ameeriklaste luureinfo.