"Kui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2 protsenti vähem kui meestel. Võib öelda, et tegu on läbi aastate parima näitajaga," ütles statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets.

Palgalõhe on viimase 15 aastaga vähenenud 10,7 protsendipunkti võrra. 

Suurim palkade ebavõrdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas

Tegevusalade andmeid lähemalt vaadates selgub, et näitajad on valdkonniti erinevad.

"Kõige suurem palkade ebavõrdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6 protsenti), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2 protsenti), töötleva tööstuse (21,4 protsenti) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (20,8 protsenti) tegevusaladel," loetles Vaikmets.

Olulist palgalõhe vähenemist on viimastel aastatel täheldatud info ja side tegevusalal, kus sooline palgalõhe on jõudnud viimaste aastate madalaimale tasemele.

"Kuigi statistikaameti kogutud andmete põhjal ei ole võimalik otseselt hinnata palgalõhe muutuste põhjuseid, võib siiski eeldada, et selle vähenemisele on kaasa aidanud naistele suunatud tehnoloogia- ja IT-valdkonna õppe- ning ümberõppeprogrammid. Traditsiooniliselt valivad naised enam humanitaar- ja sotsiaalvaldkondade erialasid, samal ajal kui mehed suunduvad sagedamini tehnoloogia- ja IT-valdkonda, kus palgatase ongi keskmisest kõrgem," tõdes Vaikmets, lisades, et kui ka naised jõuavad kõrgemapalgalistes tehnoloogiavaldkondades kõrgematele ametikohtadele, võib see kaasa aidata meeste ja naiste palgaerinevuste vähenemisele.

Eestis on ka kolm tegevusvaldkonda, kus naiste tunnitasu on meeste tunnitasust kõrgem: veondus ja laondus (-15,4 protsenti), kinnisvara (-12,4 protsenti) ning muud teenindavad tegevusalad (-2,3 protsenti). 

Alla viie protsendi jäi palgalõhe kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse valdkonnas, veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätme- ja saastekäitluse valdkonnas ning ehitusvaldkonnas. 

Naiste keskmine brutotunnipalk oli 11,40 eurot ja meestel 13 eurot

Kõige kõrgem keskmine brutotunnipalk oli info ja side tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses, kus mehed teenisid 21,6 eurot ning naised vastavalt 18,4 ja 16,9 eurot tunnis.

"Suurim palgalõhe on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas, kus naiste tunnipalk on 5,2 eurot väiksem kui meestel. Info ja side tegevusalal on naiste tunnipalk 3,7 eurot väiksem kui meestel," lausus juhtivanalüütik.

Kõige madalamat brutotunnitasu makstakse jätkuvalt majutuse ja toitlustuse tegevusalal – meestöötajatele 8,6 eurot ning naistöötajatele 7,5 eurot. 

Viimase 15 aastaga on brutotunnipalk nii mees- kui naistöötajatel tõusnud seitsme euro võrra – vastavalt 7,3 ja 7,0 eurot.

Soolise palgalõhe arvutamiseks lahutatakse meestöötajate keskmisest brutotunnipalgast naistöötajate keskmine brutotunnipalk. Saadud arv jagatakse meestöötajate keskmise brutotunnipalgaga ja väljendatakse protsentides. Soolise palgalõhe arvutamisel ei võeta arvesse ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid.

Andmeid kogutakse Eesti ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide käest, kus oli vähemalt üks palgatöötaja.

Eamets: soovitud palkade puhul oli palgalõhe isegi suurem

Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles, et puhas palgalõhe (raw wage gap) ei mööda spetsiifiliselt seda, et mehed ja naised saavad sama töö eest erinevat palka. "Võetakse lihtsalt üle kõikide majandusharude keskmine meeste palk ja keskmine naiste palk ning arvutatakse erinevus.  Selline palgalõhe ei arvesta inimeste haridustaset, vanust, ametit, ega sektorit, kus nad töötavad," selgitas ta.

"Üks üldine selgitus palgaerinevustele on sooline segmenteerumine sektorite lõikes. Naised on koondunud teatud sektoritesse, mehed teistesse. Näiteks hariduses on rohkem naisi, kui mäetööstuses (seal domineerivad mehed) või ka ehituses, kaevuritel on keskmised palgad oluliselt kõrgemad kui õpetajatel. Tekib palgalõhe," lisas Eamets. "Meditsiinis näeme teist fenomeni, naised on madalamates ametites (sanitarid, õed), mehi on rohkem arstide seas, eriti kui vaatame tippspetsialiste, näiteks kirurge."

"Seda nimetatakse klaaslae fenomeniks. Ehk mingil hetkel tuleb naisel karjääriredelil lagi ette, kas näiteks sellepärast, et nad on veetnud mitu aastat lapsega kodus ja valinud karjääri asemel pereelu. Mehed seavad töökarjääri pigem esikohale. Ilmselt sarnane fenomen on ka finantssektoris, kus juhtivates ametites on rohkem mehi kui naisi. Juhid saavad ka kõrgemat palka," tõdes ökonomist.

Üks spetsiifiline probleem Eestis on see, et kui naine jääb lastega koju, on näiteks mitu aastat tööturult eemal ja kui ta läheb tagasi oma vanale töökohale, makstakse talle seda palka, mis ta sai enne lapsehoolduspuhkust. "Kolleegid on samal ajal palgaga eest ära läinud. Siis võib küll tekkida olukord, kus sama töö eest makstakse inimestele erinevat palka," märkis Eamets.

"Olen oma varasemas akadeemilises tegevuses uurinud soolise palgalõhe teemat. Analüüsisime tööjõu uuringu andmeid, kus oli palgainfo ehk inimesed ütlesid kui palju palka nad said ning lisaks olid meil CV keskuse andmed, kus inimesed, kes otsisid tööd, panid kirja kui palju nad soovivad palka saada ehk me nägime lisaks tegelikule palgale ka küsitud palka. Ökonomeetriliste kokkusobitamise meetoditega viisime need kaks andmebaasi kokku. Selgus huvitav tõsiasi, et naised küsisid oluliselt madalamat palka kui mehed. Ehk soovitud palkade puhul oli palgalõhe isegi suurem kui tegelikult väljamakstud palkade puhul. Eks see ole natuke muna ja kana küsimus, kas naised küsivad madalamat palka sellepärast, et nad on riskikartlikumad, seavad nad pere ja lapsed olulisemale kohale või on selleks mingid kolmandad põhjused," lisas Eamets.

Palgalõhe kiire vähenemine näitab Eametsa hinnangul, et uued põlvkonnad,  kes on sisenenud tööturule, tasandavad need palgaerinevused, sest nende vaated pere ja tööelu ühildamisele on teised kui vanematel põlvkondadel. Mehed jäävad sagedamini lastega koju, samuti on oluliselt vähem soolisi stereotüüpe.