Kuigi looduskaitseseadus keelab pesade hävitamise, hukkub hinnanguliselt 120 000 linnupoega aastas just kevadiste raiete tõttu. Samuti on hinnatud, et Eestis jääb metsalinde vähemaks ligi üks protsent aastas, mis tähendab viimase 35 aastaga viit miljonit kadunud lindu.

Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Kaarel Võhandu sõnul on lindude arvukuse langus murettekitav ning see ei puuduta vaid looduskaitsjaid, vaid ka metsakasvatajaid endid.

"Kriitilisemad näiteid tuua siis näiteks laanerähni arvukus on langenud 50 protsenti 10 aastaga ja see võiks huvitada ka metsakasvatajaid, sest laanerähn on üks peamisi kuuse kooreürasketõrjujaid," ütles Võhandu.

Riigimetsades kehtib pesitsusrahu aprillist juulini. Helena Eenok Eesti Metsa Abiks MTÜ-st märkis aga, et praegune süsteem, kus kaitstakse vaid leitud pesakondi ehk kurnasid, on ebaefektiivne, eriti maaspesitsejate puhul.

Mitmed ühendused kutsuvad inimesi üles metsades patrullima, et tuvastada raietegevust.

"Osadel linnuliikidel on mitu korda, et, nad siis saaksid seal tippajal vähemalt ühe kurna üles kasvatada. Et kui nad teevad siis teise või kolmanda kurna riigimetsades siis ütleme, hilissuvel ei ole kahjuks see pesitsemine kaitstud," ütles Eenok. "Igati mõistlik lahendus, meie arvates oleks see, kui ikkagi see kuupäevaline pesitsusrahu seaduses kehtestada nii et ka metsafirmad siis teaksid arvestada."

Eenoki sõnul võiks planeerida metsatöid rohkem talvisesse perioodi, et linde vähem häirida.

Erametsaliidu juhatuse esimees Meelis Matkamäe ütles, et metsaomanikud arvestavad erametsades lindude pesitsusrahuga.

"Linnuvaesemates metsades me teeme hooldustöid ja kultuurihooldust," ütles Matkamäe. "Seal, kus on linnuosutus tihedam, et seal ikkagi oleme enamuses kohtades raietööd peatanud."

"Me oleme vähemalt siin metsaühistutes seadnud sellise korra, et me teeme enne enne igasugust raietööde algust ka väikse metsaomaniku kontrollringi ja urime, et kas pesitsevaid linde on või ei ole ja kui me näeme, et pesitsust ei toimu, siis siis me julgeme mingisuguseid väiksemahulisi hooldustöid ette võtta," lisas Matkamäe.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Olav Avarsalu ütles, et ameti fookus on suunatud just kõige linnurikkamatele ehk niinimetatud punastele metsadele.

Kokku tegeleb eluslooduse ja metsanduse järelevalvega umbes 30 inspektorit, kes praegusel perioodil kulutavad suure osa tööajast just pesitsusrahu kontrollile.

"Inspektor, siis vaatab, mis metsatehnika parasjagu seal toimetab, palub tehnika kontrolli hetkeks seisma panna, et oleks vaikust ja rahu ja ja teeb kontrollitoimingud ära, et katsub leida selle pesitseva linnu sealt siis üles või ka linnupesa," selgitas Avarsalu.

Avarsalu sõnul on esimese pesitsusrahu nädala jooksul kontrollitud juba ligi 500 kinnistut.

Seni on raie peatatud vaid ühel juhul kollasel metsakinnistul, kus tuvastati munadega kaelustuvi pesa.