Meeleavalduse korraldajate sõnul ei ole mets ainult tooraine allikas, vaid on ka eestlaste kodu, pärand ja turvatunde tagatis. Üritusega kutsuvad korraldajad valitsust üles loobuma metsa- ja looduskaitseseaduse muutmise eelnõudest.

"Valitsuskoalitsioon on ette valmistanud suurtöösturite soove täitvad seaduseelnõud, mis salakavalalt lubaks veelgi ulatuslikumat lageraiet ja kaitsealade vähendamist. See teenib ainult üksikute töösturite lühinägelikke ärihuvisid, mitte ühiskonna huvi ja Eesti põhiseadust," ütles looduskaitsja Farištamo Eller.

Tartu ülikooli kommunikatsiooniteaduste õppejõu Kaspar Kruubi sõnul on metsameeleavalduse teema looduskaitsest suurem.

"Küsimus on selles, kas ühiskonda lõhestav lobitöö on Eestis aktsepteeritav ning kui palju häält peab avaliku huvi kaitseks tegema, et see lobistide sosinatest üle kõlaks," sõnas Kruup.

Korraldajate hulgas on kultuuriinimesi, looduskaitsjaid ja teadlasi. Vabaduse väljakul pidasid kõned kirjanik Jan Kaus, metsakasvatusinsener ja erumetsaülem Leo Filippov, Tartu Ülikooli säästliku metsanduse teadur Raul Rosenvald, kodanikuaktivist Robert Pappel, väikemetsaomanik Ingrid Nielsen ja Karl Birnbaum korraldajate esindajana.

Metsameeleavalduse eestvedaja Farištamo Eller rõhutas, et statistika räägib selget keelt – raiemahud on juba pikka aega ületanud juurdekasvu.

"Eestis on juba pikka aega raiutud rohkem metsa, kui juurde kasvab. See tähendab seda, et me jääme kogu aeg vaesemaks," nentis Eller. Ta lisas, et küsimus on põhimõtteline: me ei tohiks kulutada ressursse, mida meil tegelikult pole.

"Me ei tohiks võtta rohkem, kui meil on. Kui me võtame teistelt ära, siis kõik meie, kellel on lapsed või kellel on pikem elu ees, me vähendame oma tulevasi raievõimalusi. Kui metsatööstus ütleb, et nad peavad saama võimaluse raiuda, siis me ütleme sedasama – me peame saama ka edaspidi võimaluse raiuda, mitte ainult täna kõike lagedaks tegema," selgitas Eller.

Grete Ayache, kes osales meeleavaldusel koos perega, rääkis, et teda tõi tänavale kurbus kodukandi looduse pärast. "Minu lapsepõlvemetsad Varangul on maha võetud. Eestis näeb lageraiet väga palju – sellist looduse rüüstamist ja keskkonna rikkumist on saanud lihtsalt liiga palju," ütles Ayache.

Sarnast meelsust jagas ka Mauri Liiv, kelle sõnul on mets eestluse üks alustalasid. "Ma arvan, et meie mets on kõige väärtuslikum asi, mis meil eestlastena on. Me peaks seda hoidma, mitte müüma," märkis ta.

Liiv väljendas muret ka planeeritavate poliitiliste otsuste pärast. "Praegu on ilmselgelt näha, et see väärtus läheb meelest ära. Ees on ootamas väga kohutavad seadusemuudatused ja selle vastu me siin täna võitlemegi," põhjendas Liiv.