Endine ärimees, parlamendisaadik ja Moldova Demokraatliku Partei võtmetegelane Plahotniuc põgenes riigist 2019. aastal, kui tema suhtes oli algatatud mitu uurimist.

Eelmisel aastal võtsid Kreeka võimud ta Ateena lennujaamas Interpoli rahvusvahelise vahistamismääruse alusel kinni ja saatsid Moldovasse.

Kohus andis ka korralduse konfiskeerida Plahotniuci kontodelt umbes 60 miljonit dollarit, ütles prokurör Alexandru Cernei pärast kohtuotsuse väljakuulutamist.

60-aastane Plahotniuc kolmapäeval kohtus ei olnud.

Plahotniuci süüdistati kuritegeliku organisatsiooni loomises ja juhtimises, kelmuses ning eriti suures ulatuses rahapesus.

Ta on varem süüdistused tagasi lükanud, nimetades oma kohtuprotsessi poliitiliseks ja ebakorrektseks.

Tema advokaat Lucian Rogac ütles, et kaebab otsuse edasi, pidades seda selgelt ebaseaduslikuks. "Kogu protsess viidi läbi tohutult kiirustades, rikkudes arvukalt süüdistatava õigusi," ütles Rogac.

Otsuse peale saab edasi kaevata järgmise 15 päeva jooksul.

Pärast Plahotniuci riiki tagasitoomist nõudsid Moldova prokurörid talle 25-aastast vangistust, mis on seadusega ettenähtud maksimumkaristus, juhtumis, mis on seotud raha kadumisega kolmest pangast 2014. aastal.

Plahotniuc oli Moldova Demokraatliku Partei juht aastatel 2016–2019, kuuludes tollal valitsuskoalitsiooni, ja oli parlamendi aseesimees. Ametis olles avaldas ta suurt mõju politseile, kohtusüsteemile ja kohtutele.

Sajandi vargus

60-aastast Plahotniuc, keda peetakse üheks Moldova rikkaimaks meheks, on pikka aega olnud üks peamisi kahtlusaluseid juhtumis, mis puudutab miljardi dollari vargust kolmest Moldova suurimast pangast aastatel 2014–2015.

Moldovas "sajandi varguseks" nimetatud skandaali käigus kanti kahtlaste laenude, varade vahetustehingute ja aktsionäride tehingute kaudu välismaale summa, mis moodustas 12% Moldova tolleaegsest sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Teda süüdistati isiklikult 39 miljoni dollari ja 3,5 miljoni euro (4,1 miljoni USA dollari) saamises kolmelt pangalt.

Prokuratuur on teatanud, et neil on andmeid, mis näitavad, et Plahotniuc kasutas pankadest välja kanditud vahendeid isikliku kasu saamiseks – Embraer Legacy 650 lennuki ostmiseks, kinnisvara soetamiseks, juriidiliste, meditsiiniliste ja turismiteenuste eest tasumiseks ning äriinvesteeringuteks.

Juhtum on Moldova poliitikas jätkuvalt vastu kajanud enam kui kümme aastat pärast sündmusi.

See vallandas tänavaprotestid, samal ajal kui Rahvusvaheline Valuutafond ja Euroopa Liit külmutasid abi Euroopa ühele kõige vaesemale riigile. Selle tagajärjel vangistati ka endine peaminister ja vallandati keskpanga juht.

Elas välismaal

Plahotniuc põgenes Moldovast 2019. aastal pärast seda, kui tema Demokraatlik Partei kaotas valimised opositsioonikoalitsioonile, kuhu kuulus ka praeguse presidendi Maia Sandu Aktsiooni- ja Solidaarsuspartei (PAS).

Talle esitati 2020. aastal süüdistus varguses osalemises ja ta arreteeriti Ateena lennujaamas eelmise aasta juulis pärast Dubaisse suunduvale lennukile minekut.

Kreeka politsei teatel oli Plahotniuc alates 2023. aastast elanud 22 riigis, vahetades regulaarselt elukohta, et tabamist vältida.

Ta anti Moldovale välja 2025. aasta septembris ja on olnud eeluurimisvangistuses.

2023. aastal kehtestas Euroopa Liit sanktsioonid seitsmele Moldovast pärit inimesele, sealhulgas Plahotniucile, tegude eest, mis tema sõnul destabiliseerisid ja õõnestasid Moldova ja naaberriigi Ukraina territoriaalset terviklikkust. Plahotniucile on kehtestanud sanktsioonid ka USA ja Ühendkuningriik.