Eile jätkusid Moldova pealinnas Chișinăus valitsusevastased protestid. Üleeile, pärast seda, kui parlament andis heakskiidu Pavel Filipi juhitud valitsusele, tungisid meeleavaldajad natukeseks ajaks isegi parlamendihoonesse. Pärast kokkupõrkeid õnnestus märulipolitseil protestijad hoonest siiski välja tõrjuda, vahendasid BBC, Raadio Vaba Euroopa, Unian jt.

Rahvusvahelises pressis on senise info- ja kommunikatsiooniministri Filipi juhitud uut valitsust nimetatud Euroopa-meelseks ja protestijaid venemeelseteks. Paraku on see vaid osa tõest ning Moldovas juba pikka aega kestnud poliitiline ebastabiilsus on palju keerukama iseloomuga.

Kuigi Moldova pole pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja Transnistria konflikti olnud kunagi eriline edulugu ning suuri poliitilisi massirahutusi on toimunud ka varem, sai praegune suurem ebastabiilsus alguse 2014. aastal.

2014. aasta novembris vahetult enne parlamendivalimisi võttis riigi keskpank oma kontrolli alla kolm erapanka, kust oli kaduma läinud suurem summa raha. Juurdluse käigus selgus, et tegemist oli väga ulatusliku petuskeemiga, millel olid või võivad olla ka seosed poliitikutega. Skandaal tõi esile ulatusliku korruptsiooni ja demonstreeris oligarhide võimu Moldovas, riigi pangandussüsteemist kadus 1,5 miljardit USA dollarit ehk umbes kaheksandik Moldova sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

See, et riik oli sunnitud kolm panka hädast välja aitama oli niigi vaese riigi jaoks tõsine tagasilöök, mis pole jätnud mõjutamata ka tavainimeste eluolu. Samuti on skandaal kahjustanud rahvusvaluuta leu väärtust.

Kuigi 2014. aasta valimised võitsid Euroopa-meelsed jõud, pole stabiilsus saabunud ning skandaal on kasvatanud Venemaaga lähedasi suhteid toetavate parteide toetust.

Eelmise aasta jooksul oli Moldovas näiteks viis erinevat peaministrit.

Sisuliselt jagunevad protestijad kaheks - osa neist toetab Venemaa-meelseid poliitilisi jõude ning soovib nende võimuletulekut, teised toetavad küll ühist tulevikku Euroopa ja Läänega, kuid on väsinud ulatuslikust korruptsioonist. Ehk sisuliselt on 2009. aastast saadik valitsenud Euroopa-meelne poliitiline eliit kaotanud ka paljude oma maailmavaateliste toetajate usalduse.

Parlamendilt saadud toetus lõpetas praeguseks vastasseisu president Nicolae Timoftiga, kes uue valitsuse ka juba öösel ametisse kinnitas. Nimelt oli Timofti ähvardanud, et kui uut valitsust 29. jaanuariks ei moodustata, on ta sunnitud parlamendi laiali saatma. Eelmine valitsus astus oktoobris korruptsioonisüüdistuste tõttu tagasi.

Uut valitsust toetas 101-liikmelises parlamendis 57 rahvasaadikut.

Arvamusküsitluste kohaselt võidaks praegu erakorralistel valimistel Moskva-meelsed parteid, kes soovivad assotsiatsioonilepingut Euroopa Liiduga muuta ning arendada tugevamaid suhteid hoopis Venemaaga.

Kuigi meeleavaldus parlamendihoone juures korraldadati Moskva-meelsete parteide poolt, võtsid sellest osa ka Euroopa Liitu toetavad opositsioonijõud. Mõlemad osapooled nõudsid ennetähtaegsete valimiste korraldamist, sest nad leiavad, et uus valitsuskabinet, mis koosneb ikkagi senistest parteidest ei suuda eelmiste valitsuste korruptiivset käitumist muuta. Nimelt on ka uus peaminister Demokraatlikust Parteist (PDM), mis on lähedalt seotud oligarh Vladimir Plahotniuciga ja viimane omakorda 2014. aasta pangaskandaaliga. Valitsuses on veel Liberaaldemokraatlik Partei (PLDM) ja Liberaalne Partei (PL).

Meeleavaldustes osalevatest Euroopa-meelsetest jõududest pole osa parlamendis esindatud, sest need loodi alles pärast 2014. aasta parlamendivalimisi. Näiteks üheks selliseks erakonnaks on Väärikuse ja Tõe Partei (PPDA), mis loodi alles eelmise aasta detsembris. Viimase aja reitingutulemuste järgi on erakond olnud populaarsuselt teisel või kolmandal kohal.

Arvamusküsitluste kohaselt võidaksid erakorralistel valimistel Moskva-meelsed parteid, kes soovivad assotsiatsioonilepingut Euroopa Liiduga muuta ning arendada tugevamaid suhteid Venemaaga.

Ajal, kui jätkub Kremli vastasseis Läänega ning kestab Ukraina konflikt, on ebastabiilsus Moldovas vägagi meelepärane Moskvale, kes on ka separatistliku Transnistria toetajaks. Seega pole Venemaa meedia ja tõenäoliselt ka eriteenistused jätnud kasutamata suurepärast võimalust kaost veelgi süvendada.

Moldova pärast on mures ka ajalooliselt lähedane liitlane, Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluv Rumeenia. Rumeenia president Klaus Iohannis kutsus juba Moldova uut valitsust üles kiiremas korras reformimist alustama.